Aiapidamisega elatist teeniv talupere pani tomatipuu kasvama lootuses saada sellelt lubatud suurt saaki, praeguseks on 2,5meetriseks kasvanud puu saak jäänud keskmiseks.
Loodetud tonnine saak tomatipuult jäi unistuseks
Tavaliselt saab ühelt tomatitaimelt saaki kaks-kolm kilo ehk 15–20 tomatit, tomatipuult sai Ambla vallas Aravetel asuva taimekasvatustalu peretütar Aire Pitk vaid sutsu rohkem. „Venemaalt saadud seemnepakil lubatud 1500 kilo ehk poolteist tonni jäi vaid unistuseks. Kindlasti kasvas mul tänavu ka sorte, mille saagikus oli tomatipuu omast suuremgi,” võrdleb ta.
Ka tomatipuu kõrgus jäi seemnepakil lubatud neljast meetrist märksa väiksemaks. Nendel sirgus üksipäini kasvuhoones laiutanud tomatipuu vaid 2,5 meetri kõrguseks. Pitk arutleb, et selle taga võib olla hiline mahaistutamine, pere istutas taimed kasvuhoonesse juunis, ja siinne ebasobiv kliima. Lisaks polnud tänavu tomatile sobilik aasta. „Proovime järgmisel aastal uuesti ja siis istutame taimed varem maha.”
Pitk müüb tomatitaimi ja tomateid Mägise Aia OÜs 2015. aasta suvest, varem tegeles talu köögiviljandusega isa Vello Peitong, kes on tomatikasvatusele keskendunud üle 30 aasta. Temalegi oli tomatipuu uudne kogemus. „Kaheksa seemet oli pakis ja kõik läksid kasvama. Huvitav oli endalgi, mis ja kuidas sealt tulema hakkab. Saak polnud siiski ootuspärane,” kinnitab temagi.
Et katsetada perele meeldib, see põnevus neid taimedega tegelemise juures hoiabki, siis on nad kindlad, et järgmisel aastal läheb tomatipuu seeme taas mulda. Kasvatamisel tehakse mõndagi teisiti ja kui ikka saagikus ei parane, siis pole sellele tomatisordile siinne kliima lihtsalt paslik.
Kolm põlvkonda on talus koos toimetades suurendanud kasvupinda ja laiendanud sortimenti. „Kõiki taimi ja toodangut müüme kodutalust ja siiani on neist ennemini puudus tulnud kui üle jäänud. Nii et pole põhjust laatadel käia,” lausub Pitk.
Lilleseemneid külvab noorperenaine juba detsembris, kibekiire aeg algab veebruari algul tomatiseemnete külviga. Kui esimestel aastatel pistis tegus naine mulda vähemalt 130 tomatisorti, siis tänavu korjas aiast saaki vähemalt kahesajalt sordilt. Ta on seda meelt, et katsetamata ei tule teadmist, milliseid tomateid üldse pakutakse. „Ka inimeste maitse on erinev ja nii saan kõigile sobilikku pakkuda,” sõnab ta.
Nii on arvata, et järgmisel aastal on sorte vähemalt sama palju. „Pigem ikka rohkem, sest uusi sorte tuleb ju aina peale. Eriti on hakatud neid sisse tooma Venemaalt. Sealne tomat sobibki meie kliimasse paremini kui Hollandist toodu ja on pehmema koorega,” teab Pitk.
Esimesi tomateid müüb Pitk jaanipäeva paiku ja talust saab värskeid tomateid sügiseni välja. Ostjad teavad Aire Pitki ja Vello Peitongi juurde käia kaugemaltki kui 50 kilomeetrit. „Kes on korra käinud, räägib teistele ja tulevad koos. Nii pole me pidanud reklaami taimedele tegema ja kätte pole neid siiani üleliia jäänud,” on Pitk rahul.
Tänavune suvi niiske isegi tomati jaoks
Tomatisaak sõltub enamasti ilmast ja natuke sordist, kuid tänavusel suvel oli õhuniiskus sedavõrd suur, et õied tikkusid viljaks kasvamise asemel hoops mädanema.
Üle 30 aasta tomateid kasvatav Vello Peitong teab, et tomatisaak sõltub ilmast ja ainult ilmast. Kõige paremini kasvab tomat tavalises Eesti kliimas, kuid tänavune aasta oli isegi niiskust armastavale tomatile liig mis liig. „Õhus oli palju niiskust ja tuulutaminegi ei aidanud. Õied hakkasid vilja kasvatamise asemel hoopis mädanema,” selgitab ta.
Kui mai keskel kasvuhoonesse istutatud taimedelt sai veel päris head saaki, siis mida hilisemaks taimede istutus jäi, seda enam mädanesid nii tomatid kui ka õied.
Enam sobis Peitongi aiandis tänavune niiske kliima ühele Venemaa sordile, mis mehe sõnutsi tähendab tõlkes kuninglikku kingitust. „See ribiline lapik tomat oligi kui kingitus, saagiks lausa viis kilo taime kohta,” kinnitab ta.
Sellele ei jäänud palju alla teine Venemaa tomat, mida Peitong on huvilistele juba aastaid tutvustanud kui sorti armuke. „See on piklik tomat, 13–14 sentimeetrit, mida üks mu lastelastest armastab. Hea mugav otsast hammustades ju süüa.”
Ka Hollandi sordile ʻWhite beauty’ tundus eestimaine kliima sobivat, saagikus jäi nelja kilo kanti taime kohta. Kahjuks välimuselt tooreilmelisi tomateid ei kiputa hästi maitsmagi, rääkimata ostmisest. „Tunduvad ju välimuselt toored, aga tegelikult on valmis ja maitsvad,” kinnitab Peitong.
Suurusegi poolest pole tomatid tänavu kiita. Kui varem on Peitong korjanud 700grammiseid ja raskemaidki tomateid, siis tänavu kasvasid viljad vaid poolekiloseks. Selliseid kandis taas Venemaa sort, mille mees on ristinud krunniks, vene naiste peas kantava juustekinnituse järgi. Poolekiloseid krunne oli sel sordil tänavu küljes lausa 20 ringis. „Krunn on mu teise lapselapse lemmik. Hea burgeri vahele pandav lihatomat, millelt lõigatud rattad on teinekord suuremadki kui burger ise,” kiidab ta.
Tomat
Viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised, peamiselt punased, harvemini kollased, roosad, violetsed või isegi valged.
Väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal sooja aja (ööpäeva keskmine temperatuur üle +15 kraadi) lühike kestus. Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuaeg tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. Eestis tuleb harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80, sageli on neid aga alla 40.
Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94, süsivesikuid 2,9, valku 0,8, rasva 0,4, kiudaineid 0,8 ja mineraalaineid 0,6 protsenti. Peamised energiaallikad tomatis on suhkrud (glükoos ja fruktoos).
Rohkelt vitamiine (B-rühma vitamiinid, C-, E- ja K-vitamiin), mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi.
Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja kasutatakse garneerimisel.
Tähtis konservitööstuse tooraine. Hinnatud on omas mahlas konserveeritud terved tomatid kooritud ja koorimata kujul, laialdselt kasutatakse ka konserveeritud purustatud tomateid. Tomatitest tehakse püreed, pastat, kastmeid (nt ketšupit) ja konserve.
Allikas: internet