/nginx/o/2017/10/24/7244877t1h9a42.jpg)
Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mis korrastab kalapüügiga seotud aruandlust ja muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks.
Uus kalapüügiseadus eelistab ettevõtjale üksiküritajat
24. oktoober 2017, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seadusega tagatakse seaduses ettenähtud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine ja nende kajastamine selleks moodustatud andmekogus, mis on registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA).
Seadus tagab ka Euroopa Liidu õiguse ja seaduses kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete kogumise, analüüsimise ja edastamise kehtestatud volitusnormide alusel. Kutselise kalapüügi registrisse kogutavaid andmeid saavad kasutada andmete esitajad, kalapüügi korraldamise ja järelevalvega seotud ametkonnad, kalavarusid uurivad teadlased ja muud huvigrupid. Pärast kutselise kalapüügi registri nõuetekohast registreerimist RIHAs ning seoses muude riiklike registrite ja andmekogudega kutselise kalapüügi registri jaoks vajalike ühendusvõimaluste kasutamisega paraneb andmete kättesaadavus ja väheneb kodanike halduskoormus.
Seadus muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks ja tõhusamaks. Kutselise kalapüügiga tegeleval isikul tekib võimalus kiiremini leida püügil kasutatava kalalaeva registreerimiseks vajalik piiratud püügivõimsus, kuna vaba püügivõimsust omavatel ettevõtetel väheneb võimalus vaba püügivõimsust piiramatult enda omandis hoida. Seega lüheneb teatud juhtudel ooteaeg kalalaeva kalalaevade registrisse kandmiseks. Väheneb võimalus teha fiktiivseid tehinguid, mille eesmärk on konkreetse ettevõtja käes olevat aeguvat vaba püügivõimsust kalalaevade registris pikendada.
Teise lugemise käigus tegi komisjon muudatusettepaneku, millega sätestatakse seaduse tasemel piirang sellise püügivõimaluse jaotamisele, mida ei jaotata ajaloolise püügiõiguse alusel. Seda seetõttu, et püügivõimaluste määramisest keeldumise juures ei ole oluline, kas püügivõimalusi jaotatakse ajaloolise püügiõiguse alusel, vaid see, kas taotlejale on võimalik kalapüügiluba anda.
Seaduse poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu oli viis saadikut.