Riigikogus arutatakse põllumajanduspoliitika tulevikku

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaeluminister Tarmo Tamm
Maaeluminister Tarmo Tamm Foto: Mati Hiis / Õhtuleht / Scanpix

Tallinnas riigikogu konverentsikeskuses teisipäeval toimuval Eesti põllumajanduse aastakonverentsil arutatakse Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika tulevikuväljavaateid ning sõna saavad olulised poliitikakujundajad nii Eestist kui väljastpoolt.

«Eesti keskseks seisukohaks on jätkuvalt, et ELi liikmesriikide põllumeestele makstavate otsetoetuste tasemete ühtlustamisega tuleb jätkata, et selle kaudu tagada võrdsed konkurentsitingimused kõikide liikmesriikide põllumajandustootjatele» ütleb Eesti Põllumajandus Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Teemade ring on lai

Ta märkis, et möödunud nädalal Euroopa Komisjonist lekkinud ELi ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikku käsitleva teatise mustand annab aimu, et Eesti põllumeeste ja valitsuse täit tähelepanu vajavate teemade ring on otsetoetuste ühtlustamise küsimusest märksa laiem.

Võtmeküsimuseks kujuneb kindlasti põllumajandusvolinik Phil Hogani poolt välja pakutud uus keskkonnakaitse kontseptsioon ühise põllumajanduspoliitika raames. «Üldiselt tervitame voliniku ettepanekut muuta tänaseks väga keerukaks muutunud põllumajanduspoliitika lihtsamaks, paindlikumaks ja vähemate reeglitega tulemuste saavutamisele orienteeritud süsteemiks, kuid senine kogemus on näidanud, et head mõtted takerduvad tihti ebaõnnestunud rakendamise tõttu,» märkis Sõrmus.

Fookus suurettevõtetelt taludele

Tema sõnul teeb mõnevõrra murelikuks ka Hogani soov juurutada otsetoetustele ettevõttepõhised maksimumtasemed, mis võib Eesti põllumajandusettevõtete struktuuri arvestades hakata pidurdama Eesti põllumajanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. «Kindlasti peaks seejuures arvestama ettevõtete tööjõukulusid, et vältida toetuste piiramise negatiivset mõju töökohtadele. Positiivsena võib välja tuua komisjoni ettepaneku väiksemate ettevõtete toetamisel keskenduda nendele taludele, kelle puhul sõltub eluks vajalik sissetulek põllumajandusest,» märkis Sõrmus.

Konverentsil esinevad maaeluminister Tarmo Tamm, kes tutvustab Eesti seisukohti ÜPP kujundamisel ja endine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes analüüsib Eesti varasemaid kogemusi põllumajanduspoliitika läbirääkimistel. Euroopa põllumeeste ja põllumajandusühistute ootusi ÜPP tuleviku osas tutvustab Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen. Lisaks Eesti põllumeeste esindajatele saavad sõna ka naaberriikide Soome ja Leedu põllumeeste esindajad ning Eesti Maaülikooli teadlane Ants-Hannes Viira.

Konverentsi teises pooles annab president Kersti Kaljulaid üle traditsioonilise Külvaja kuju konkursi Aasta Põllumees tänavusele võitjale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles