Maisikasvatuses seakahjude tõttu 10aastase vaheaja teinud Kõljala POÜ alustas eile 7 hektari suurusel põllul maisikoristust, kirjutab tänane ajaleht Saarte Hääl.
Vähenenud arvukusega sead on maisi rahule jätnud
24. oktoober 2017, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nüüd on loodus meile niipalju vastu tulnud, et metssigade arv on meie jaoks normaalsuses,» ütles Kõljala POÜ juht Tõnu Post seakatku laastamistööle viidates eile Kõljalas kombaini maisipõllule saates.
Varem kolm korda Saaremaal maisi kasvatada üritanud Post möönis, et metssead ei võimaldanud vahepeal seda kultuuri kasvatada. Kümme aastat tagasi jätsid sead 50 ha suurusest külvipinnast alles alla poole, tõi Post näite. «Nad rööveldasid seal nii kõvasti, et põldude keskel olid jalgpalliväljakud,» rääkis põllumees.
Tõnu Posti sõnul on saak korralikult küpsenud ja tera ilus kollane. Enne koristusega alustamist oodati öökülma, mille tulemusel kuivaine protsent suureneb ja suhkrute tase tõuseb. Kõljala POÜ juht rääkis, et maisisilo on piimalehmale oluliselt suurema energiasisaldusega sööt kui rohusilo. Väga tähtis on maisi puhul võrreldes rohusöödaga märksa suurem mass, mis hektari kohta ulatub Saaremaa oludes 30 tonnini. Suurest massist tulenevalt kulub selle kättesaamiseks põllult ka rohkem aega. Kui rohusilo suudab kombain koristada päevas kuni 100 hektaril, siis maisi mitte rohkem kui 20 hektaril päevas. «Rohkem ei suuda masin seda massi läbi purustada,» selgitas Post.
Kokku pani Kõljala ühistu sel aastal maha 50 hektarit maisi, mis loob head eeldused teist lüpsilauta ehitava Kõljala POÜ söödaga varustamiseks.