Tänavune aasta on köögiviljasaagi poolest üsna niru

Rainer Soosaar on kõige enam mures praegu maha pandava ja veel maha panemist ootava küüslaugu pärast.

FOTO: Kristina Traks

Köögiviljasaak jääb tänavu kehvapoolseks ja isegi kui see mõne kultuuri osas on mahult võrreldav eelmiste aastatega, siis tööd, vaeva ja muret on olnud palju rohkem.

Põlvamaal asuv Kõlleste Garlic kasvatab küüslauku ja Peipsi sibulat. Ettevõtte juht Rainer Soosaar märgib, et praegu on päris keeruline midagi rõõmustavat näha. Kõige enam on ta mures praegu maha pandava ja veel maha panemist ootava küüslaugu pärast. Ettevõttel toimub just nüüd arenguhüpe, kus kasvupinda mitmekordistatakse, ja lähinädalatel peaks valmis saama senine suurim investeering – lao- ja tootmishoone. «Praegu peaks taliküüslauk juba maas olema, kuid meil on pandud neljandik ning sellegagi on suur mure, kas sellest üldse asja saab. Sisuliselt läks see pori sisse. Põllud on liiga märjad masinatega peale minemiseks ja seemne maha panekuks,» ütleb ta. «Kui küüslauk ei jõua enne talve korralikult juurduda, ei ole sealt järgmisel aastal saaki oodata. Kolm ilmajaama saiti on korraga kogu aeg lahti, kuid keegi ei näita praegu ilma paranemist.»

Kogu tänavune hooaeg on Soosaare sõnul olnud üks vaevlemine. Kevadel püsis kaua külm ja küüslauk kannatas selle all väga – oli kidur ja viletsake. Suvine niiskus sobis küüslaugule ja sibulale hästi ning saak paistis juba päris hea. Paraku mängis ilm jälle vingerpussi. «Kui olid kuivad ilmad, siis me ei tahtnud veel sibulat üles võtta, sest see oli täies kasvuhoos. Nii jäigi koristus vihmaajale, mis tähendab, et kvaliteet kannatab ja sibul ei säili nii hästi. Sorteerime neid praegu kaks korda nädalas ja võtame kogu aeg välja pehmeid sibulaid, et saak veidigi säiliks,» jutustab Soosaar.

Küüslauku kasvatab Kõlleste Garlic seitsmendat aastat ja on viie Eesti suurema küüslaugukasvataja hulgas. Nad väärindavad küüslauku ise, marineerivad purkidesse. Umbes 40 protsenti küüslaugust müüakse Soome seemneks. Sibula müüb ettevõte maha Eestis ja Soosaar mainib, et Peipsi sibula müümisega pole probleemi – see on tarbijate poolt armastatud ja nõutud.

Kurkidega läks napilt

Suurtel hoidisevalmistajatel Põltsamaa Felixil ja Salvestil on samuti hea pilt sellest, milline tänavune köögivilja-aasta oli, sest suurem osa purki minevast köögiviljast ostetakse kohalikelt kasvatajatelt.

Põltsamaa Felixi turundusjuht Marek Viiol räägib, et tänavune aasta on olnud hoopis teistsugune. «Juuli lõpus tundus, et kurki ei tulegi ja meil jääb osa kogust tootmata. Tavaliselt valmib kurk korraga, tuleb nagu paisu tagant, kuid sel aastal ei tulnudki. Õnneks augusti keskel hakkas siiski tulema ja 1300tonnise lepingumahu, mis meil Eesti kasvatajatega oli, saime kätte,» seletab Viiol. «Ärevaid hetki siiski oli ja juba oli mõttes varuplaan, kui tõepoolest kurke nii palju ei saagi. Oleme ju omakorda seotud ekspordilepingutega ja ligi pool meie kurgihoidistest läheb ekspordiks. Õnneks kvaliteedilt oli kurk isegi parem tavapärasest, kuna valmis pikema aja jooksul, mitte järsku.»

Salvesti ostu- ja logistikajuht Kristo Raud ütleb, et kurgiaeg hakkas planeeritust hiljem ja kogused olid tavapärasega võrreldes väiksemad. Eriti keeruline oli tänavune hooaeg tootmise rahvale, kuna tootmisplaani muutmine käis sisuliselt mitu korda päevas. Selle järgi, kui palju ja millist kurki hommikul kasvatajad tõid, sai hakata plaanima, mida sellest valmistada. «Eelnevalt kasvatajatega kokku lepitud kogused olid totaalselt midagi muud, kui reaalselt põllult kätte saadi. Eesti kogused jäidki kokkuvõttes plaanitust väiksemaks. Et ka kõik eksporditellimused täita, pidi ettevõte mõnevõrra kurki sisse ostma Saksamaalt,» sõnab Raud.

Kõrvitsad jäidki tillukeseks

Kui mõned aastad tagasi jõudsid Felixisse ja Salvestisse nii suured kõrvitsad, mida andis lausa mitmekesi laua peale vinnata, siis tänavu seda muret küll ei ole. Viljad on pigem väikesed ja neid on vähe. Felixil on plaan kõrvitsat 900 tonni purki panna ja Viioli sõnul on praegu 60 protsenti sellest valmis. «Seega eestimaalaste talvised kõrvitsahoidised on tehtud, nüüd teeme tooteid Soome turule,» räägib ta. «Kõrvitsa-aasta on olnud väga keeruline. Meil on lepingud kümne kasvatajaga ja piirkonniti on saak erinev. Oma pitseri vajutas külm suvi, seetõttu vili jäigi väiksemaks. See tähendab meile, et koorimisel on kadu suurem ja tööd rohkem. Ka on muist saaki veel põllul ja seda ei saa kätte, kuna pehmele põllule ei saa masinatega minna.» Ideaalne nn tööstuskõrvits on 30–35sentimeetrise diameetriga, kuid Viioli sõnul on tänavu kasvatajatele järeleandmisi tehtud.

Kristo Raud Salvestist ütleb, et kõrvitsaga on tänavu olnud kõige suurem mure ja tootmisplaani ettevõte täis ei saanudki. Puudu ei jäänud küll palju, ligi 10 protsenti. «Eelmisel aastal tahtsid meile kõrvitsaid tuua ka need kasvatajad, kellega meil lepingut polnud. Nii mõnigi pakkus enda laualt ülejäänud paarikümmet vilja. Tänavu aga helistasime ise, et vast on kellelgi midagi meile lisaks anda, kuid ei – kellelgi polnud midagi üle. Letid Salvesti kõrvitsast siiski tühjaks ei jää, järgmisel aastal peame lihtsalt proovima pisut varem tootmisega pihta hakata,» räägib ta.

Kapsas kasvas hästi

Viiol ja Raud tõdevad, et teiste köögiviljade kokkuostuga pole suurt häda olnud. Kristo Raud kiidab tänavust kapsa- ja tillisaaki. «Tilli pakuti meile tänavu väga-väga palju lisaks lepingutele, mis meil kasvatajatega on.»

Veel ostavad Felix ja Salvest kokku punapeeti, millest tehakse borši, ja porgandit, kartulist rääkimata. Huvitavatest viljadest on Felixil leping suvikõrvitsakasvatajaga, kes kasvatas ettevõttele 100 tonni suvikõrvitsat. Sellest valmistatakse üht salatit Soome turule.

Kaunviljade kvaliteedist on kuulda, et vihm on seda halastamatult rikkunud ja osal kasvatajatest jääbki osa hernest-uba võtmata. «Herne-oa kohta ei oska veel lõplikke järeldusi teha, sest oasaak on alles põllul. Venima on selle võtmine küll jäänud ja kvaliteedi kohta ei oska seetõttu hinnangut anda,» ütleb Raud.

Populaarne

Tagasi üles
Back