Metsaveoautod – Rootsi nägu ja Eesti tegu

Üks valmis saanud metsaveohaagiseid. Foto: Viio Aitsam

Näiteks langetustraktorid (harvesterid) ostetakse tehasest täiskomplektina, kuid metsaveoautode puhul ostetakse tehasest vaid alusauto. Pealisehitus paigaldatakse tavaliselt selles riigis, kuhu auto osteti.

Kui maanteel metsaveoauto vastu tuleb, on see kõige sagedamini Scania või Volvo. Vaid asjatundja silm eristab, kas pealisehitus on paigaldatud Võhmas, Viljandis või Lätimaal. Kolm ettevõtet on Eesti metsaveoautode põhilised pealisehituste paigaldajad ja väiksem osa tuleb sekka üksikutelt väiketegijailt.

Võhmas on metsaveoautosid komplekteeritud sellest ajast, kui OÜ Prenton ostis kuus aastat tagasi Võhma vana katlamaja ja ehitas selle oma töökojaks ringi. Siin käib nüüd nii oma metsamasinate hooldus kui ka uute metsaveoautode (ka haagiste) kokkupanek vastavalt tellija soovile.

Oma metsamasinaid on Prentonil kaheksateist (langetustraktorid, kokkuveotraktorid ja metsaveokid), kuna üks põhitegevus on metsa ülestöötamine riigimetsas. Uusi metsaveoautosid oli osaühing varem rendipinnal kokku pannud kümmekond, kuid nüüd on võimekust kahekümne auto valmistamiseks aastas.

Ettevõtte omanik Ago Vingissar räägib, et on eelistanud suurte arenguhüpete asemel järjepidevat sammsammulist edasiminekut. Siia juurde käib, et suuri reklaamikampaaniaid ei tehta ja suuri riske ei võeta. Tootmismaht on aga nüüdseks selline, et tänavu esimest aastat pannakse Võhmas valmis saanud metsaveomasinatele külge oma firma nimest tuletatud kaubamärk Premaster.

Prentonis on töötajaid 37, neist viis on seotud metsaveoautode ja haagiste tegemisega.

Komplektid ja käsitöö

Põhimõtteliselt käib asi nii, et auto ostja otsib endale kohe välja ka selle, kes masinast metsaveoauto teeb. Toob alusauto töökotta, kus sellele paigaldatakse metsaveo vaheraam, tugipostid, tõstuk ja kogu hüdraulika. Ago Vingissar seletab, et eri tegijad teevad seda igaüks isemoodi. Näiteks Viljandis tegutsev AS Vilvo Auto, soomlaste Alucari pealisehituste esindaja Eestis, paigaldab autole Alucari pealisehituse. Lätlaste OÜ (läti keeles SIA – sabiedrība ar ierobežotu atbildību) Metsatek paigaldab oma pealisehituse, mille ta on ka standardsena välja töötanud, kuna see firma turustab pealisehitust ka eraldi komplektina.

Prenton OÜ ostab mõned pealisehituse osad (nt tõstuk) sisse, kuid suure osa valmistab ise käsitsitööna – mahud nii suured pole, et liinitööd sisse seada. Niivõrd-kuivõrd käib selle juurde uute lahenduste otsimine. Metsaveoautode arendamise peaeesmärk on muuta autot kergemaks, et oleks võimalik vedada suuremat koormat. Tühi metsaveok kaalub keskmiselt 20–22 tonni (sh tõstuk u 2,5 tonni), lubatud täismass Eestis on praegu eritingimustel ja sõltuvalt masina telgede arvust kuni 48 ja 52 tonni.

 Teine uuenduste põhjus võib olla veokijuhi mugavus, näiteks lisatrepid.

«Nüüd oleme juba ka Lätist tellimusi saanud,» märgib Ago Vingissar.

Haagistel on Poola nägu

Haagiseid komplekteerides kasutab Prenton poolakate Bodexi alusraame, millele paigaldab  tugipostid. Eestis ostetakse uusi metsaveohaagiseid aastas keskeltläbi 30. Poolakad on Euroopa haagiseturul turu haarajad. Üks kindel pluss Vingissare sõnul on siin see, et Poola pole siiani eurole üle läinud.

Miks ei võiks Võhmas haagiseid või autosid ehitada nullist alates? «Autode tootmine ei tule muidugi üldse kõne alla, Eestis ei ole niisugust pädevust. Ega ju mujal ka uusi autotootjaid naljalt välja ei ilmu, kui just Hiina mõne järeletehtud mudeliga seda ei tee, aga nende kvaliteeti ei saa vanade tegijate omaga võrrelda,» räägib Ago Vingissar. «Haagiseid saab toota, kuid mitte meil Võhmas. Et niisugune tootmine vee peale jääks, on vaja väga suurt tootmismahtu.»

Küsimuse peale, kui palju Eestis on Prentonis komplekteeritud metsaveoautosid, ütleb Ago Vingissar, et Premasteri kaubamärgiga masinaid on kümmekond ja varasemaid kokku 60–70.

Kui palju üldse Eestis metsaveomasinaid on? «Selle vastuse jään võlgu. Seda pole võimalik võib-olla üldse ütelda, sest eks osa neist ole kindlasti juba aia äärde seisma jäänud.»

Metsaveoautod

* 2010. aasta alguses oli Eestis veoautosid arvel 81 200 ja haagiseid 65 500. Veoautodest 664 olid metsaveokid. Metsaveokite O-kategooria haagiseid oli 890.

* Aastal 2016 oli Eestis arvel 108 200 veoautot ja 96 400 haagist. Metsaveokeid oli 758 ja metsaveoki O-kategooria haagiseid 1050. Andmed sisaldavad peatatud registrikandega sõidukeid.

* Avalikkuse ees on metsaveoautod olnud eelkõige seoses aastaid kestnud vaidlusega nende täismassipiirangute üle. Praeguseks on kokku lepitud, et suurema telgede arvuga masinad saavad eritingimustel ja eriloaga vedada ka suuremaid koormaid (täismass kuni 48 või 52 tonni). Seda käsitletakse kui teatud prooviaega. 2019. aasta alguses teeb maanteeamet analüüsi, mille alusel otsustatakse, missuguste täismassipiirangutega edasi minna. 

Allikas: Statistikaamet, Eesti metsa- ja puidutööstusliit, autoettevõtete liit