Türilane Valli Järve on hoidiseid teinud juba aastaid ja andnud välja paar retseptiraamatutki. Nii usub ta, et vanaemalt päritud oskusega on ta kodumaa sünnipäeva auks koostanud sada hoidist.
Kokk väärtustab kodumaa sünnipäeva 100 hoidisega
19. oktoober 2017, 07:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokaks-kondiitriks õppinud ja üle 25 aasta Türi toimetulekukoolis kokana töötav Järve teeb aastaid hoidiseid just rahvale maitsmiseks, kortermaja kahetoalises korteris elades pole tal enda aiamaadki.
Üle kümne aasta on ta hoidiseid konkurssidele esitanud. Inspiratsiooni otsides käib naine ringi turul, poes ja metsas. Konkursi jaoks mõne purgi hoidiste tegemiseks pole kuigi palju kraami tarvis, selle jõuab osta turult. Järve ei põlga ära ka poest saadavaid eksootilisi puuvilju.
Üks hoidiste põhikomponent on Türile kui aiandusega tuntud piirkonnale omaselt õun. Järve usub, et on õunale lisanud peaaegu kõike: vaarikaid, mustikaid, pihlakaid, kaneeli. «Sügislaadale olen teinud 60 sorti hoidist, tänavusel Türi õunafestivalil oli neid maitsmiseks peaaegu 40. Mulle meeldib katsetada. Usun, et sada sorti hoidist olen kindlasti teinud. See on mulle lihtsalt huvitav hobi, kohe väga põnev,» lausub ta.
Kodukandi Türi konkurssidel ei jää naine peaaegu ükski aasta auhinnata ja tihti saab lausa esikoha, tunnustust on jagunud ka üleriigilistelt konkurssidelt. «Kaks aastat tagasi tunnistas mu õuna-paprikamarmelaadi oma lemmikuks Eesti restoranikultuuri grand old man Dmitri Demjanov. See oli küll meeldiv tunne,» märgib Järve. Sama hoidis sai Olustvere hoidisemessil viimase kümne aasta parima hoidise nimetuse ja tõi Järvele hoidistekuninga tiitli.
Hoidiseretsepte on Järve pannud raamatukaante vahele ja võib-olla tuleb trükiseid veelgi, sest vanaemalt pärandusena saadud kokkamisannet tahab Järve tulevastele põlvedele talletada. «Endal on mul pojad, aga ämm miniaid ju õpetada ei tohi, kuid raamatu ikka võin pühadeks kinkida,» naerab ta.
Järve rõõmustab, et neljast lapselapsest üks tütreke on hakanud tema kokkamise vastu huvi tundma. «Ma ju küpsetan ka ja küpsetised meeldivadki paljudele. Inspiratsiooni ammutan internetist ja retseptid kohandan enda omadeks,» täpsustab ta. See tähendab tervislikumaks, sest Järve mõistab turueelistust – mida vähem nisu, seda parem! «Asendusvariante on palju: mulle meeldib enam mängida kaera ja odraga, ei pelga ka rukist ega eksootilisemaid jahusid.»
Valli Järve auhinnatud hoidiseid
Esikoht tänavusel Türi õunafestivalil – õuna-kohupiimakook kaerahelvestega.
Jahusegu: 1 pk Juubeli tordipulbrit, 3 spl nisujahu, 250 g kaerahelbeid, 100 g fariinsuhkrut, 3 spl linaseemneid, 250 g võid, 3 tl vaniljesuhkrut. Kohupiimasegu: 600 g vaniljega kohupiima, 500 g hapukoort, 5 muna, 350 g puhastatud porgandit, 7 spl suhkrut, 800–1000 g õunu.
Rösti pannil kaerahelbed 50 g võiga ja jahuta. Lisa fariinsuhkur. Sega tordipulber, nisujahu, linaseemned ja röstitud kaerahelbed. Lisa külm või ja haki jahusegusse. Sega käsitsi, kuni või ja jahu on puruseguks saanud. Tõsta paar peotäit segu kõrvale. Sega kohupiim ja hapukoor, lisa peenelt riivitud porgandid, munakollane ja linaseemned, lõpuks vahustatud munavalge.
Määri ahjuplaat rasvainega või kata küpsetuspaberiga. Raputa pool jahust plaadile laiali. Sellele tõsta lusikaga pool kogust kohupiima-porgandisegu. Raputa peale väikesteks kuubikuteks lõigatud õunad. Sellele raputa ülejäänud puru, siis jälle ülejäänud kohupiimasegu ja õunatükid. Viimasena puista peale kõrvale pandud purusegu. Küpseta 180kraadises ahjus 50–60 minutit. Jahtunud koogile raputa tuhksuhkrut.
Valli Järve lemmik – Bulgaaria salat
1 kg paprikaid, 1 kg tomateid, 0,5 kg sibulaid, 0,5 kg porgandeid, 300 ml toiduõli, 300–400 g tomatipastat, 1 sl soola, 1 sl suhkrut, 1 klaas vett. Köögiviljad tükelda, lisa teised komponendid ja keeda salatiks.
Rahva lemmik Türi õunafestivalil – õuna- ja varssellerikaste
500 g hapusid kooritud ja tükeldatud õunu, 400 g varsselleri varsi, 100 g sibulaid, 150–200 g suhkrut, 1 tl soola, klaas vett, 1 tl jahvatatud vürtsi, 1 tl paprikapulbrit, 1–2 sl 30% äädikat. Tükeldatud õunad, peeneks hakitud sibul ja hakitud varsseller keeda koos vähese veega pehmeks ning suru läbi sõela. Lisa sool, suhkur ja vürts, keeda tund aega tasasel tulel. Vajadusel lisa veidi keeva vett. Enne tulelt tõstmist maitsesta kaste paprikapulbri ja äädikaga. Kaste tõsta kuumadesse steriliseeritud purkidesse ja sulge kohe õhukindlalt.
Grillisõpradele – õuna-sibulamoos
500 g punaseid sibulaid, 500 g ettevalmistatud õunu, 1,5 dl punast veini, 7–8 tera nelki, 5 tera pipart, 1 kaneelikoor, 2 dl moosisuhkrut, 4 sl sidrunimahla, natuke ingverit. Kooritud sibulad haki peenemateks tükkideks ning pane punase veini ja marlisse asetatud maitseainetega keema. Keemahakkamisel vähenda kuumust ja lase tasasel tulel umbes 20 minutit haududa. Eemalda vürtsid. Lisa õunad, moosisuhkur ja hauta veel umbes 15 minutit. Lisa sidrunimahl, kuumuta veel natuke ja püreesta saumikseriga ühtlaseks massiks. Vürtsisema maitse saamiseks lisa õige pisut riivitud ingverit. Kasuta röstitud saia või grilltoitude peal.