Ilma kvaliteetse mullata head toitu ei saa

Muldade säilimise tagamiseks on vajalikud laiapõhjalised arutelud muldade olukorrast ja tulevikust. Foto: Arvo Meeks

Eelmisel nädalal Eesti ELi nõukogu eesistumise raames toimunud kõrgetasemelisel konverentsil, mille teema oli muld ja jätkusuutlik toidutootmine, arutlesid valdkonna juhtivad eksperdid, kuidas mulla kvaliteeti parandada.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul halvenevad põllumullad sageli märkamatult kohalikele tingimustele sobimatute kasutustavade tõttu ja seetõttu on muldade kestlikkuse tagamine Euroopa põllumajanduse jaoks võtmetähtsusega. „Põllumuldade säästva majandamisega tagame endile kvaliteetse toidu ning hoiame meid ümbritsevat keskkonda. Konverentsi arutelude tulemused ja ettepanekud toome novembris toimuval ELi põllumajandusministrite kohtumisel lauale,” ütles minister.

Konverentsil esinenud maaeluministeeriumi asekantsleri Marko Gorbani sõnul puudub täna Euroopa Liidus ühtne mullapoliitika. Mingil määral tegeletakse mullaga keskkonna- ja mingil määral ühise põllumajanduspoliitika raames. Muldade säilimise tagamiseks on tema sõnul vajalikud laiapõhjalised arutelud muldade olukorrast ja tulevikust. Lisaks on rahvusvaheline mullateaduse selts kuulutanud aastateks 2015–2024 välja muldade kümnendi, mis asetab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise aegse konverentsi laiemasse konteksti.

Teemad, mida konverentsil arutati, puudutasid nii toidutootmist kui ka kliimamuutusi, mulla andmete kasutamist ja inimeste teadlikkust. Leiti, et vaja on terviklikku lähenemist ja lahendusi muldadele. Praegu on eri liikmesriikidel oma mullapoliitika ja eri toetusmeetmed. Maaelu programmide raames peaks liikmesriikidele kättesaadavad olema üldised mullakaitsemeetmed, mida siis nad ise saaksid endale sobivaks kujundada. Ühtlasi oleks vaja harmoniseeritud muldade seire süsteemi.

Gorbani sõnul on mulla kohta palju andmeid juba olemas, neid tuleks senisest paremini ära kasutada poliitikate kujundamisel ja rakendamisel ning maakasutust puudutavate otsuste tegemisel. Kuna Eesti kui eesistuja üks prioriteete on digitaliseerimine, siis mulla andmed pakuvad mitmeid võimalusi, mille potentsiaali ärakasutamisel saaks arendada teenuseid ja rakendusi, millest võiks kasu saada põllumees oma igapäevaste tootmisotsuste tegemiseks.

Gorbani sõnul oli meie põllumaade pind enne Euroopa Liiduga liitumist madalseisus – põllumaad oli alla 800 000 hektari, nüüd on see ligikaudu miljon hektarit, ütles asekantsler. Aasta-aastalt on põllumaa pind meil tema sõnul kasvanud, kuid peagi võib kasvule piir ette tulla. Eestis ei ole suuri probleeme mullaerosiooniga nagu Lõuna-Euroopas. Küll aga on ka meil mureks muldade hõivamine ehituste ja infrastruktuuriobjektide poolt. Et põllumajandusmaa kasutusest välja ei läheks, on Eestis praegu ettevalmistamisel siseriiklik regulatsioon väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks. See näeb ette piiranguid põllumajandusmaale ehitamisele ja põllumajandusmaa sihtotstarbe muutmisele.

Selle aasta kevadel tegi Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni, mille raames püüti teada saada avalikkuse seisukohta ühise põllumajanduspoliitika kohta ja küsiti ka põllumajanduse olulisemate keskkonnaprobleemide kohta. Selgus, et elurikkuse kõrval oli muldade kaitse teisel-kolmandal kohal.

Aastaks 2050 prognoositakse maailma elanikkonna kasvu 9 miljardi inimeseni, kelle toitmiseks on vaja toota 70 protsenti rohkem toitu, kui seda tehakse praegu. Samal ajal väheneb Euroopas mulla kui ühe peamise toidu tootmiseks vajaliku ressursi pind mitmetel põhjustel iga päevaga kolme ruutkilomeetri, maailmas tervikuna aga 300 ruutkilomeetri võrra. Piltlikult öeldes hävineb iga päev kahe Tallinna territooriumi jagu mulda. On püütud kokku arvutada tekkivat majanduslikku kahju mulla seisundi halvenemise ja metsade raiumise tagajärjel ning leitud, et see on maailmas 1,5–3,4 triljonit eurot aastas.