Köögiviljakoristus oleneb ilmataadist

Janek Lass osaühingust Koorti Kartul tõdeb, et kartulisaagiga võib rahul olla. Foto: Elmo Riig

Jahe suvi ja vihmased ilmad pole köögiviljakasvatajate sõnul nende saagile kuigi palju liiga teinud. Küll aga ähvardab saagi rikkuda vihmane sügisilm, mis põllukoristuse võimatuks teeb.

Janek Lass osaühingust Koorti Kartul räägib, et on kartuli üles võtnud. Saagiga võib rahul olla. Lassi sõnul pole talle niivõrd oluline saagi kogus, kuivõrd selle kvaliteet, kuna ta kasvatab seemnekartulit. „Missugune on mugula suurus ja tervis – see on kõige tähtsam,” lausub ta.

Viljandimaal põldu hariv Lass usub, et kartulisaaki võib hinnata isegi paremaks kui möödunud aastal, sest kartuli kasvuaeg oli soodus. Küll aga pole saagikoristus kõige kergem.

„Olen õnneks saanud kartuli ära võtta, aga muud juurviljad on veel kõik koristamata. Praegu on pilt päris nukker. Saju lõppu ei paista ja sügisel maa ju enam ei kuiva. Paistab, et koristamisega läheb järjest raskemaks,” kurdab Lass keeruliste ilmaolude üle.

Ta seletab, et kui teravili taheneb kuivema ilmaga ära, siis juurviljad kasvavad ju maas sees ja pinnas paraku nii kiiresti ei kuiva. „Praegu tõesti on olukord, kus varianti põllule minna ei ole. Saak on kõik valmis, hoidlad on valmis ja oleme kõik asjad ette valmistanud, aga põllule ei saa. Päris suur mure on,” nendib Lass.

Põllumees lisab, et isegi nädal kuiva ilma ei suudaks praegust olukorda päästa, kuna juurvilja koristamine võtab palju rohkem aega kui teravilja koristamine. Lassi sõnul on näiteks porgandi võtmisel tavaline, et koristus käib nii kaua, kuni sügisilm lubab. Koristuse lõpetavad miinuskraadid. Raskem seis on aga punapeediga, mis on külmatundlikum, seda võib öökülm juba tõsiselt kahjustada.

Kehva ilma kiuste ei pea Lass tänavust aastat millekski eriliseks. Põllumehe kinnitusel on selliseid jahedaid ja vihmaseid aastaid ikka olnud. „Vahepeal tundus, et see käib tsükli järgi, aga nüüd on viimased kaks aastat samasugused olnud,” märgib Lass.

Lass lisab, et sügisesed kehvad ilmad on paratamatud. Naiivne oleks loota, et Eestis peab sügisel pikalt kuiva ilma. „Praegu on muidugi teine äärmus. Ainult sajab.”

Jaheda ilma tõttu on saagi valmimine hilinenud. Vahepeal tundus, et kartul valmib tavapärasel ajal, kuid lõpuks see siiski hilines. Lass selgitab, et kartul peab ikkagi koristuseks valmis olema, võtmisel ei saa lähtuda ainult ilusast ilmast. „Kartulil peab koor kinni olema ja see peab pärast koristamist ka säilima jääma.”

Lass usub, et kõik põllumehed on heitlike ilmadega harjunud. „Midagi pole teha. Selline ilm praegu on ja kogu lugu,” tõdeb ta. Justkui lohutuseks ütleb ta, et põllumajandus pole ju ainuke valdkond, kus ilm suurt rolli mängib. „Võta kasvõi teedehitajad.”

Põllumajanduse juures on Lassi sõnul suur pluss see, et tuleb jälle uus aasta uute võimalustega. „Peab lootma, et järgmisel aastal tuleb parem ilm. Lootma peab tänavu ka. Kõik ootavad ja loodavad praegu veel tänavuse saagi peale. Vaevalt et keegi käega on löönud. Niipea kui helgem hetk tuleb, põrutavad kõik põllule,” seletab Lass.

Mees usub, et praegu uurivad kõik põllumehed iga tunni aja tagant ilmaportaale. Tema meelest on lühiajaline ilmaprognoos tavaliselt üsna täpne.

Lääne-Virumaal kartuleid kasvatava Leho Meltsa (Merl OÜ) sõnul on neil kartulivõtmine alles pooleli. Seis kõige hullem ei ole, see oleneb sordist. Küll aga on asi täbar siis, kui ülejäänud saak koristamata jääb.

„Sajab küll palju, sellise ilmaga ei saa põllule,” tõdeb Meltsa, kes hindab tänavust aastat möödunuga võrreldes hulga raskemaks. Saagi valmimine on kaks nädalat hiljaks jäänud.

„Midagi ilusat ei ole, kevad oli hiline, suvi oli vilets. Sügisel on olnud natuke ilusaid ilmasid, siis kartul kasvas, aga nüüd on kättesaamisega mure. Kui kätte ei saa, siis on küll põhimõtteliselt ikaldus,” räägib Meltsa.

„Aga kui tuleb ilusat ilma ja saab kõik üles, siis on hoopis teine asi,” lisab mees optimistlikult. „Nädal aega ilusat ilma päästaks saagi.”