Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tuhandepealine linnukari pani põllumehe marutama

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Metstaguse Metstaguse Agro juht Teet Kallakmaa ei mäleta, et sügisesed linnuparved varem niimoodi talirapsi põldusid rüüstanud oleksid. | FOTO: Elmo Riig

Järva-Jaani vallas Metstaguse Agro talirapsipõldu rüüstavad linnud ajavad ettevõtte juhi vihale, kuid ta teab, et temas keeva pahameele tegelik põhjus on hoopis mujal.

Järva-Jaani vallas Metstaguse Agro talirapsipõldu rüüstavad linnud ajavad ettevõtte juhi vihale, kuid ta teab, et temas keeva pahameele tegelik põhjus on hoopis mujal.

Metstaguse Agro juht Teet Kallakmaa on põllumajandusega tegelenud üle 30 aasta ja rapsigi selle aja jooksul kasvatatud mitmed aastad, kuid ta ei mäleta, et sügisesed linnuparved varem niimoodi talirapsi põldusid rüüstanud oleksid. «Loodus on ikka täitsa sassi ajanud ka linnu mõistuse. No söögu kõrval asuvat ilusat rohelist ristikupõldu, kuid ei! Neil on vaja minu talirapsis möllata, lausa taimi juurtega välja kiskuda. Nagu mul veel muresid vähe oleks,» sajatas ta vihaselt. «Praegugi ajan hanesid-laglesid siin, ma päris hästi vahet ei teegi neil, talirapsi põllult minema. Ühelt põllult saan karja minema, kuid siis maanduvad nad teisel põllul,» sõnas ta.

Kallakmaa tunnistas, et praegused linnuparved teevad talle pigem emotsionaalset kahju ja talirapsi järgmise aasta saak sõltub ikka rohkem talvitumisest. «Eks mul on närv püsti selle 100hektarilise nisusaagi pärast, mis tänavuste vihmadega põllule jääb. Nisu on pea segi ajanud ja nii ajabki kõik nüüd vihale,» tunnistas ta.

Nisupõllul on tera viljapeas kasvama hakanud ja Kallakmaal endal puudub kogemus, mida nüüd saagiga teha. Ta teab vaid, et viljapeas kasvama hakkav vili on loomadele mürgine. Kuna odralõikuse ajal oli samuti vihma enam kui peaks, otsustas Kallakmaa teha proovid odralegi. «Proovi vastused näitasidki keskmise toksilisusega vilja juba, kuid seda loomade peamist söödavilja võime ikka sööta vähemalt,» lausus ta. Nisu puhul loodab mees, et ehk annab saaki kuidagi ikka kasutada.

Kallakmaal on koristada veel 100 hektarit suvirapsi. Neidki põlde vaatab ta aina suurema murega, kuid loodab siiski veel looduse abiga sealt saagi kätte saada. Maisipõlludki ootavad üht korralikku sügiskülma, et silo tegema hakata. «Praegune maisimass põllul on siloks liiga pasta. Külmakraadid annavad sellele sobiliku kuivuse,» selgitas ta.

Murekortsu tekitab koristamata raps

Paide vallas piimakarja kasvatava Sargvere põllumajandusühistu juhile teeb sügiseste linnuparvede asemel hoopis suuremat muret ilmataat, kelle tõttu võib jääda koristamata 150 hektarit suvirapsi.

Kui sügisesed linnuparved on siiani Paide vallas põldu hariva põllumajandusühistu maadelt vaid üle lennanud, siis kevaditi teevad parved küll ühistu esimehe Toomas Uusmaa sõnutsi kahju talinisu-  ja rukkiorasele. «Suurim mure on siiani 150 hektaril kasvav suviraps. Kui nüüd kuiva ilma ei anna, siis jääbki see võtmata ja see on juba suur majanduslik kahju,» sõnas ta.

15 hektarit odrapõldu jäigi Uusmaal tänavu võtmata, sest oli oht, et rohke vihm on tera juba kahjustanud. Vihma tõttu on aastaid põllumajanduses töötanud põllumehel suviraps võtmata jäänud varemgi. Huvi pärast jättis ta põllu puutumata kevadeni ja imestus oli suur, kui kevadel vaatas põllult vastu koristuskõlbulik suviraps. «Sügisel koristamata suvirapsi kaun oli kevadeks kenasti säilinud. Ei mingeid kahjustusi ega idanemisi,» kinnitas ta. Nii loodab Uusmaa tänavu siiski veel jõuda põllule suvirapsi koristama.

Enne seda alustavad nad maisisilo tegemist, mille sügiskülmad on Sargvere põllumajandusühistu maadel siloküpseks muutnud. «Tänavu tõlviku valmimist pole mõtet oodata ja leht on pärast külmasid muutunud juba koristamiseks õiget värvi,» selgitas Uusmaa.

Kommentaar

Reine Koppel, talinisu aretaja, Eesti Taimekasvatuse Instituut:

Viljapeas kasvama hakanud terad ei ole mürgised. Terad hakkavad peas kasvama, kui valminuna niiskust saavad. Siis saab idu nii-öelda märguande, et on saabumas uus kasvuaeg ja tuleb valmistuda uue taime kasvuks. Ensüüm alfa-amülaasi mõjul hakkab terades tärklis suhkruteks lagunema, et kasvavale uuele taimele kasvuaja algul kergesti omastatavaid toitaineid saada. Sellistest teradest tehtud jahust ei saa enam korralikku saia küpsetada, sest küpsetusprotsessis on tärklisel tähtis roll täita. Samas ei ole selline tera ega sellest tehtud jahu kellelegi mürgine.

Mürgiseid ühendeid võib teradel ja sellest tehtud jahus tekkida siis, kui tera peal hakkavad kasvama hallitusseened, see protsess toodab elusorganismidele mürgiseid ühendeid. Näiteks on Eestis odral ja nisul suhteliselt levinud Fusariumi perekonna seened. Seened tekitavad oma elutegevusega mükotoksiine ja siis on vili inimtoiduks ja loomasöödaks kõlbmatu.

Seente levikut soodustavad niisked koristusilmad, nii nagu sel aastal just oligi. Mükotoksiinidega nakatunud vilja visuaalselt eristada ei ole võimalik. Tuleb teha laboriproovid ja siis on näha, kas vili on ohtlikult mürgine.

Peas kasvama läinud vili on aga kaotanud oma idanemisvõime ning seetõttu kõlbmatu seemneviljaks. Loomasöödaks peaks selline vili sobima juhul, kui pole mükotoksiine või hallitust. Kuid tänavusel ekstreemsel vilja valmimis- ja koristusajal tekkisid hallituse- ja mükotoksiinid suhteliselt kergesti.

See, et terad on peas kasvama läinud, on sel aastal Eestis üldine probleem, kui ei saanud enne suuri vihmasadusid koristada. ETKI talinisu aretuse põllul saime mõned sordid koristada ka normaalsetes tingimuses ja sel juhul peas kasvama läinud terasid ei olnud.

Probleem on sel aastal teravam just suvinisuga, sest suvinisu valmib alati hiljem kui talinisu ja vihmasajud rikkusid palju saaki. Kuna Eestis on sügisesed vihmasajud koristusajal üsna suur probleem, siis on Eestis parem kasvatada lühema kasvuajaga sorte. Samas võib lühema kasvuajaga sortidel olla väiksem saagipotentsiaal.

Tagasi üles