Metsaomaniku valimiskompass: maaelu ja biomajanduse väärtustajatele

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eestis on ligi miljon hektarit erametsa ja üle 100 000 metsaomaniku, kes koos oma perede ja ettevõtmistega loovad kohalikule elule sisu. Keskkonnaministeeriumi uuringu järgi elavad pooled metsaomanikud oma metsaomandiga samas omavalitsuses ja pooled mujal.

Olenemata enda elukohast on igale metsaomanikule tähtis, kuidas omavalitsuses, kus paikneb mets, on korraldatud jäätmemajandus (prügi metsaviimine on endiselt probleem) või teehooldus (et oleks tagatud juurdepääs metsale).

Erametsaliit on välja toonud kuus metsaomanike jaoks olulist kohaliku tähtsusega küsimust, mida valimisprogrammides silmas pidada:

1)      Looduskaitse. Kohaliku tähtsusega kaitsealade moodustamine. Kuhu neid soovitakse rajada ja kas arvestatakse piirangutest tulenevate kulude hüvitamisega maaomanikele?

2)      Maamaks. Maksumäära kehtestamine. Kas on teadvustatud, et komme maksustada metsamaad analoogselt elamumaaga kõrgema maksumääraga (2,5 protsenti) ja põllumaad madalama maksumääraga pole õiglane?

3)      Rohealad. Uue metsaseaduse eelnõu §42 järgi võib planeeringuga rohealaks määratud alal raiet teha ainult KOV nõusolekul. Mis saab olema otsustamise kriteeriumiks?

4)      Jäätmekorraldus. KOV panus metsade prahistamise vältimisse ja juba tekkinud prahistuse likvideerimisse. Teadaolevalt mõjutab KOV jäätmekorraldus (eriti suvilapiirkondades) metsades toimuvat. Kas KOV on valmis juhul, kui eraomaniku metsa on prügi veetud, kuid süüdlast ei leita, ka omalt poolt panustama prügi koristamisse?

5)      Taristusse (eelkõige teed) tehtavate investeeringute toetamine ja nende kasutuse reguleerimine. KOV saab kohaliku tähtsusega teede ehitust ja rekonstrueerimist suunata selliselt, et ka metsanduse jaoks tähtsad ühendusteed saaks parendatud. Metsaomanike elu mõjutavad ka kevadised teekasutuspiirangud. Kas ollakse valmis teede ehitusel ja remondil ning teekasutuspiiranguid kehtestades arvestama metsaomanike huvidega?

6)      Investeeringud metsasektorisse (eelkõige puidutööstus). KOV on siin suunaja rollis eelkõige planeeringute kaudu. Kas soovitakse oma territooriumil tööstusettevõtteid näha ning mis laadis tööstust peetakse optimaalseks ja võimalikuks?

Küsimused edastatakse omavalitsuste kaudu kõigile registreerunud valimisliitudele. Tagasiside põhjal koostatakse kokkuvõte, mis aitab metsaomanikel valimisotsust langetada. Ühtlasi plaanib Eesti Erametsaliit selgitada välja kõige metsaomanikusõbralikuma valimisliidu või erakonna.