Külmavõitu suvi andis kreegirohke sügise

Kreegipuu on sügisel täis väikeseid hapukaid vilju, üks puu võib anda kuni 50 kilo saaki. Foto: Liis Treimann

Ainukeseks kreegisordiks Eestis peetakse ʻHiiu sinist’. Sort olevat tekkinud Lääne-Eestis ja kõige rohkem levinud Lihula ümbruses. 1951. aastast standardsortimendis ja alates 1985. aastast kuulub koduaias kasvatamiseks soovitatud sortide hulka.

Kreegipuu (Prunus domestica var. insititia, sün. P. insititia) on harilikule ploomipuule väga lähedane liik. Venelased kutsuvad kreeki ternosliv ja käsitlevad seda sageli kui harilikule ploomipuule lähedast, aga iseseisvat liiki; teisalt jälle kui ploomipuu selgelt piiritletud sordirühma.

Kreegipuu pärineb Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Arvatakse, et tegu on Kaukaasias tekkinud laukapuu ja müroblaani hübriidiga. Meil vanades taluaedades ja ahervaremetel kasvab sageli poolmetsistunult. Võra on tihedam, tugevasti harunevate peente püstisemate okstega. Paljude juurevõsude tõttu kasvab peamiselt põõsaspuuna, kuid juurevõsude iga-aastase eemaldamise korral või kasvada ka 3–6 meetri kõrguseks tüvipuuks.

Õied on valged või pisut roosakad, asuvad enamasti kahekaupa. Õitseb mais, ploomipuust varem ja on isetolmleja, seega säilitanud oma omadused võrdlemisi püsivana. Luuviljad ovaalsed kuni kerajad, mustjaslillad, sinaka vahakirmega, külgvagu vaevalt märgatav, viljad valmivad septembris. Viljaliha rohekaskollane kuni roheline, pehme, mahlakas ja luuseemne ümbert teravalt hapu. Saak on kuni 50 kilo puult. Kreegipuu on mullastiku suhtes nõudlik ja valguselembene, juurestik pindmine.

Koostis ja toiteväärtus

Viljad sisaldavad 8–11 protsenti suhkruid, ülekaalus invertsuhkur. Orgaanilisi happeid 1,4–2,5 protsenti. Askorbiinhapet ehk C-vitamiini on valminud viljades 9 mg%. Ploome ja kreeke kasutati rahvameditsiinis juba antiikkultuuris. Need olid tuntud kui seedetegevuse aktiviseerijad, soodustades maonäärmete tegevust ja soolte peristaltikat. Neil on tugev vere kolesteroolisisaldust alandav toime. Suur kaaliumisisaldus stimuleerib ja tasakaalustab närvisüsteemi tegevust, alandab füsioloogilist väsimust, eemaldab organismist liigset vett ja keedusoola. Kreeke soovitatakse süüa reuma, podagra, kõrge vererõhu ja neeruhaiguste ravis.

Maomahla alahappesuse ja pikaajalise kõhukinnisuse korral soovitavad arstid süüa värskeid ploome kuni pool kilo korraga, ja seda enne sööki. Nii ploomid kui ka viljalihaga ploomimahl on head seedekulgla puhastajad sinna kuhjunud jääkainetest.

Noorte kreegipuulehtede teed soovitatakse maohaavandtõve ravis. Noori lehti koguda aprillis-mais. Leheteeks võtta supilusikatäis kuivatatud ploomilehti, valada peale klaas keeva vett, tõmmist keeta kaane all tasasel tulel 2–3 minutit, lasta 10 minutit tõmmata, kurnata ja juua.

Ploomilehe tõmmis kolmeprotsendilises veini- või õunaäädikas on hea mädanevate haavade parandaja.

Kreegi agrotehnika

Kreeke on kerge paljundada juurevõsudest, mis kaevata välja varakevadel ja istutada kohe kasvukohale, soovitatavalt 2–4 kaupa ühte istutusauku, et saaksime kompaktsemad põõsad. Sobib ideaalselt rühmiti vabakujulistessse hekkidesse. 40–60 cm sügavused ja 80–120 cm laiused istutusaugud võiks valmis kaevata juba sügisel ja lisada sinna kevadel 16–20 kg komposti või kõdusõnnikut, 400 g superfosfaati, 200 g kaaliumkloriidi ja 400 g puutuhka või 300–400 g lupja. Mineraalväetised ja lubiained võiks segada põhjamullale, et vältida nende kokkupuudet istutusmaterjali juurtega. Rühmade vahele jätta 4–5 meetrit. Istikute ümbrust ja istutusauku soovitatakse multšida. Juurevõsusid lõigata istutamisel poole või kolmandiku võrra tagasi.

2.–4. kasvuaastal anda täiendavalt mineraalväetisi. Esimese saagi võib saada 4.–5. kasvuaastal. Võra kujundamisel lõigata välja üksikud pikemad oksad ja hiljem ka võrasisesed kuivanud, katkised ja ristuvad oksad.

Vili on ploomiga võrreldes väiksem, peaaegu ümmargune, lillakassinine. Viljaluu on kergesti eraldatav, mis teeb vilja kergesti töödeldavaks, seda eriti hoidiste valmistamisel. Viljad küpsevad septembri alguses. Koduses majapidamises hinnatud moosimari. Valminult viljad lõhenevad ja varisevad vihmase sügise korral massiliselt. Omajuursed puud paljunevad kiiresti juurevõsudega, mis on üks leviku põhjus. Oma õietolmuga viljastub hästi ja on hea tolmuandja ka hilisema õitsemisega ploomidele. Talvekindlus hea.

Kreegi kuivatamine

Kuivatamise kiirendamiseks lastakse kreekidel enne kuivama panemist tuuletõmbuses närbuda. Kreeke kuivatatakse enamasti koos seemnega (kiviga), kuid ka ilma. Kuivamise kiirendamiseks võib kreeke blanšeerida 2–4protsendilises söögisooda või potase lahuses nagu ploomegi. Seemnega kuivatamisel pestakse kreegid, mahla eraldumise vältimiseks jäetakse viljavarred alles ja eraldatakse alles pooleldi kuivanud kreegilt. Kreeke tuleb kuivatada väga ettevaatlikult. Algul peab temperatuur olema 40–45 kraadi ja alles pärast suurema hulga vee kadumist, kui kreegid tõmbuvad kipra, tuleb temperatuuri tõsta kuni 70–80 kraadini. Kuivatamine kestab 10–12 tundi. Kui seda nõuet ei täideta, lõhkeb viljade kest ja mahl jookseb välja, sest nõrk kest ei kannata välja suurt aurusurvet, mis tekib marjas kõrgel temperatuuril, ja mari lõhkeb. Saadus omandab ebameeldiva välimuse ja sõelad kattuvad kleepuva mahlaga.

RETSEPTID

Kreegiketšup

1 kg kreeke, 1 terve pea küüslauku, ½ juursellerit, 1 klaas suhkrut, ¼ klaasi valget veiniäädikat, 2–3 sl jämedat soola, 2 sl hmeli-suneli vürtsisegu, 1 tl jahvatatud musta pipart ja noaotsaga jahvatatud kardemoni. Eemalda kreekidel kivid ja aseta keedupotti, lisa veiniäädikas ja suhkur, pressitud küüslauk, jämedalt riivitud juurseller, sool ja pipar. Kuumuta tasasel tulel, kuni kõik on püreeritav, ja püreesta. Kuumuta nüüd massi tasasel tulel kuni keemahakkamiseni, aga ära keema lase. Tõsta püree kuumalt eelkuumutatud väiksematesse purkidesse või laiema suuga pudelitesse ja sulge õhukindlat. Serveeri lihatoitude kõrvale. Serveerimise ajal võid sisse lõikuda ja segada värsket peenestatud basiilikut või majoraani.

Marineeritud vürtsikad kreegid

1,6 kg kreeke, 900 g suhkrut, 600 g punast veiniäädikat, 1 sl jahvatatud ingverit, 1 sl jahvatatud nelki, 1 sl jahvatatud Jamaika pipart ja 1 tl peenestatud kardemoni. Torka kreegid mõnest kohast terava orgiga läbi. Aseta keedunõusse, lisa kõik ülejäänud komponendid ja kuumuta kaane all, kuni kreegid on veidi pehmenenud, aga mitte pehmed. Võta pada tulelt ja tõsta kreegid vahukulbiga purkidesse. Aja nüüd marinaad keema ja keeda tasasel tulel kaane all 15 minutit. Vala kuum marinaad kreekidele peale, aseta lahtised kaaned ja lase ööpäev seista. Nüüd vala marinaad tagasi keedunõusse ja kuumuta seda uuesti kuni keemiseni ja siis vala uuesti kreekidele peale ja lase jälle ööpäev seista. Toimi nii ka veel kolmandal päeval. Neljas kord sulge purgid õhukindlalt.

Kreegiäädikas

Äädika valmistamiseks kasuta tekkinud pressimisjääke, varisenud ja plekilisi vilju, kuid mitte mädanenuid ja hallitanuid. Pressimisjäägid ning eelnevalt pestud ja mädaplekkidest puhastatud puruks tambitud kreegid aseta suuremasse klaas- või emailnõusse (veelgi parem puhtasse puidust tünni), peale vala vesi, nii et see kataks purustatud massi paari sõrme paksuselt. Segu hoia 4–5 päeva soojas kohas, pressi ja kurna. 10 liitri virde kohta lisa pudel viina või head viljapuskarit. Virre vala 5–10liitristesse käärimispudelitesse. Segu jätta toasooja pimedasse kohta kaheks nädalaks seisma, segades seda vähemalt paar-kolm korda päevas puulusikaga. Käärinud pulp pressi, saadud vedelik kurna ja aseta 5–10liitrisesse käärimispudelisse, täites pudeli laiema kohani. Pudel sulge kerge vatist või marlist korgiga. Kolme nädala pärast saame laagerdamata äädika. Tooräädikas kurna läbi tiheda riide, pese käärimisnõu ja vala äädikas tagasi käärimisnõusse, nõu sulge õhukindlalt ja vii mõneks kuuks jahedasse pimedasse ruumi laagerduma. Laagerdunud äädikas villi väiksematesse pudelitesse ja pudelid sulge õhukindlalt.

Kreegivein

Kreegid on üks sobilikumaid kuiva lauaveini materjale. Veiniks kõlbulikud kreegid peavad olema üle küpsenud. 17–20 kg kreekidest saab 10 liitrit mahla. Mahl veini jaoks valmista samamoodi nagu ploomimahl. 25–30 liitri veinivirde valmistamiseks võta 10 liitrit puhast kreegimahla. Lauaveini valmistamiseks lisa 10 liitrile virdele 2,4 kg suhkrut, dessertveinile 3,1 kg. Samuti tuleks iga 10 liitri virde kohta lisada 2–3 g ammooniumkloriidi (salmiaaki) või ammooniumfosfaati.

Lauavein:

10 liitrit mahla, 24–26 liitrit vett, 8,5–9,5 kg suhkrut.

Dessertvein:

10 liitrit mahla, 23–24 liitrit vett; 11,75–12,5 kg suhkrut.