Käsitöövorstid rikastavad toiduvalikut

Tiit Efert
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vorstimeistrid Ilse Metsamaa ja Olavi Reinberg
Vorstimeistrid Ilse Metsamaa ja Olavi Reinberg Foto: Tiit Efert

Toidublogija Ilse Metsamaa kodused katsetused vorsti valmistada viisid selleni, et nüüd on tal kodus teavitatud köök, kus ta teeb vorste juba kõigile huvilistele.

Sauel elav Ilse on maast madalast toiduhuviline. Lapsepõlvekodus tegi süüa isa ja just tema kõrval tekkis ka tütrel huvi toiduvalmistamise vastu. Nüüdseks on tema koduses riiulis mitusada kokaraamatut.

Ilse on toidublogi pidanud pigem oma tarbeks, sinna on ta üles märkinud ununenud retseptid, et neid oleks lihtne taas leida. Blogindus viis ta kokku teiste toidumaailma inimestega ja nüüd töötab Ilse Nami-Nami portaali juures toimetajana. Tema ülesanne on retsepte läbi proovida ja neist pilte teha.

Katsetamise vaimus alustas ta ka vorstivalmistamist. Alati on ju põnev, mis välja tuleb. Algul tegutseti sõbrannaga koos, aga tootmismaht kasvas ja haldamine läks raskemaks. Kõik, kes olid vorsti maitsnud, tahtsid veel ja veel.

Kuuldused vorstidest jõudsid Ilse ammuse sõbra ja klassivenna Olavi Reinbergi kõrvu. «Ta tuli külla ja ütles, et hakkame vorste tegema,» sõnab Ilse. Vanast koliruumist ja selle kõrval asuvast puukuurist otsustati korralik köök ehitada. Olavi sõnul kasutati köögi ehitamisel võimalikult palju vana kraami ära. «Nii mõnigi vana asi leidis uue kasutuse,» lisab ta.

Kui enne tehti vorsti ainult entusiasmist ja oma tarbeks, siis nüüd oli vaja, et keegi ka majanduspoole peale mõtleks. Abiks võeti Ilse tütar Jaana. Nii oligi meeskond koos. Praeguseks on vorste tehtud mitu kuud ja huviliste arv muudkui kasvab.

Esimese turunduskohana loodi Facebookis oma grupp. Seal teavitati koduköögist, kus toodetud kaupa võib ka lõpptarbijale müüa. Reeglid ei luba praegu vorste müüa poodidele ja toitlustusasutustele, aga selles suunas tegutsetakse. Vorste saab tellida vorstipood.ee kaudu. Niisama ukse taha küsima tulla on ka mõtet, aga pole kindel, et alati kaupa saab. «Paar kilogrammi leiame ikka,» arvab Ilse.

Maja jalgvärav viib maja taha hoovi, aga autovärava juurde on tehtud köögi sissepääs, kuhu saab kliente kutsuda ja kööki tutvustada. 27. augustil Saue kodukohvikute päeval jagus Ilsel külalisi hommikust õhtuni.

Foto: Foto: Tiit Efert

Inspiratsiooni vorstide valmistamiseks kogub Ilse internetist. Ühele vorstile kulub päris kaua aega, näiteks vinnutatud chorizo retsepti timmimine võttis mitu aastat. Vorstide vinnutamiseks on kööki ostetud kaks jahekappi, kus vorstid peavad viis nädalat seisma. Ilsel on ka kelder, kuhu vorstid talvel riputada.

Veel on sortimendis kolm toorvorsti: vinnutamata variant chorizo’st, kadakamarja grillvorst ja klassikaline grillvorst.

Maitsete timmimisel on Ilse arvestanud eestlaste eelistustega, chorizo on mõõdukalt vürtsikas. Meeldiva maitsenoodi lisab suitsupaprika. Eestipärane kadakamarjadega sealihagrillvorst on aga ideaalne džinniõhtuks. Selle vorsti sees on kasutatud õlut. Klassikalisele grillvorstile lambasooles annab maitsenüansi suitsutatud seapõsk. Toorvorstid on kõige populaarsemad.

Samuti on Ilse katsetanud toodetes Iisaku farmi Lammas ja Roos lambaliha ning Jõhvi kandis asuva Rajamõisa farmi veiseliha. Sortimenti pole need tooted siiski tooraine krõbeda hinna tõttu jäänud. Ilse on mõelnud, et tootmisse jäävad kindlad tooted, millele lisanduvad mitmesugused katsetused. Jõuluajaks lubab ta uut vorsti.

«Kui tuleb hea idee, siis kohe katsetame, kui on kvaliteetne liha, siis piisab soolast ja piprast, et tulemus oleks maitsev,» räägib Ilse.

Kõik retseptid on Ilsel timmitud viie kilogrammi kaupa. «On küll öeldud, et miks sa korraga nii vähe teed, tee poole rohkem. Aga see eeldab jällegi retseptidega katsetamist. Ei ole nii, et tõstad kõiki koguseid poole võrra ja maitse jääb samaks,» selgitab Ilse.

Samas ei ole tema eesmärk suure vabriku püstipanek. «Teeme vaikselt oma kodus. Kellelegi ei pea üüri maksma. Kõik vorstid on käsitöö. Ühtegi masinat ei kasuta, välja arvatud hakklihamasin,» kirjeldab Ilse.

Praegu toodab ta nädalas 15–20 kilogrammi vorste, kuigi jõuaks palju rohkem. Enne jaanipäeva sai näiteks tehtud 150 kilogrammi kolme päevaga.

Vorstidesse pole lisatud fosfaate, sulfaate, stabilisaatoreid ega muid lisaaineid. «Kasutan nitritsoola, mis toimib säilitusainena, sest tapab mikroobe. Pean ikka kindel olema, et kui minu juurest viiakse vorstid auto pakiruumis Saaremaale, siis need ei lähe teel halvaks,» selgitab Ilse.

Kuidas vorsti õigesti küpsetada?

Kuumuta ahi 200 kraadini. Määri vorstid õliga kokku. Pane ahju. Jälgi vorste ja keera need vastavalt küpsemisele umbes kümne minuti pärast ringi. Auke vorstidesse tegema ei pea, sest mikroaugud on juba eelnevalt sisse tehtud. Küpsetama peaks 15–20 minutit. Sealihal tulevad maitsed esile siis, kui liha on küps.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles