31 aastat pärast Tšornobõli: Rootsis lasti maha radioaktiivne metssiga

Foto: Joel saget/AFP/Scanpix

Kesk-Rootsis lastud metskult ületas turvaliseks peetava kiirguse kogust kümnekordselt. Ebatavaliselt kõrge radiatsioonitaseme põhjus on looma elupaigas, nimelt elas ta Tšornobõli katastroofist saastatud väljadel.

Pärast Ukrainas asuva reaktori plahvatust (1986) kattus arvestatav osa Rootsist radioaktiivse joodi ja tseesium-137 pilvega. Vihmade tulekul sai paraku sadamalinn Gävle piirkond peamise löögi enda peale. Suur osa radioaktiivsest reostusest maandus just sealses pinnases.

Sellal kui hirvede ja põtrade radiatsioonitase on järk-järgult vähenenud, on metssead hakanud asuma põhjapoolsematele, radioaktiivsest sadest suurimal määral mõjutatud aladele – seetõttu näib kiirgustase metsseapopulatsioonis tõusvat.

Kordi üle piirmäära

Ühel augustis kütitud seal mõõdeti kiirgustasemeks 13 000 bekrelli kilogrammi kohta (Bq/kg – radioaktiivse aine aktiivsusühik, 1 bekrell väljendab ühte tuumaüleminekut sekundis). Rootsi Toiduagentuur on kehtestanud turvalise tarbimise piirmääraks 1500 Bq/kg.

Veel ühel mõni aeg tagasi kütitud seal mõõdeti alles hiljuti (seni sügavkülmas) kiirgustasemeks 16 000 Bq/kg, rohkem kui kümme korda üle lubatud piirmäära. Konkreetne kult lasti maha Tärnsjös, Uppsala ja Gävle vahel.

«See on kõrgeim tase, mis me üldse mõõtnud oleme,» ütles ulukiliha kiirgusega tegelev keskkonnaspetsialist Ulf Frykman Rootsi telekanile SVT. Frykmani sõnul on nad võtnud sel aastal juba 30 proovi, millest ainult viis-kuus olid alla turvalise piirmäära.

Loomadel endil esinevad kiirgusest tulenevad negatiivsed tervisemõjud õnneks üsna harva, seda peamiselt tänu nende suhteliselt lühikesele elueale. Radioaktiivset liha söönud inimesi ohustab seevastu aga väike, kuid siiski suurenenud risk vähi tekkeks.

Allikas: thelocal.se