Vähesed päikest täis päevad tõid põllule kibekiire tööaja

Küpse oder Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuigi Viljandimaal kasvas suvel ilus viljasaak, mille üle põllumees võib heameelt tunda, siis kehv koristusaeg on rõõmu kõvasti kärpinud.

«Koristustingimused on väga rasked ja kuivatikulud kindlasti topelt, kui mitte rohkem,» ütleb põllumees Kaarel Saaremets. Vihma ju sadas kogu aeg.

Siiski ei saanud vilja maha jätta ja poolvägisi tuli koristust jätkata ka vähestel vihmavaheaegadel. See aga tähendas, et saak oli märg ja kuivati pidi huugama 12 tundi tööd teha.

Kui septembri lõpp tõi päikese välja, sai ka vahepeal põlluveerde seatud kombainidele hääled sisse panna. «Tänase niiskusega on vili kuskil kuus tundi kuivatis,» sõnab Saaremets septembri viimase nädala alguses, kui hakkab kombainile heedrit ette panema.

Neil vähestel ilusatel ilmadel põllumees endale hõlpu ei anna. Sel päeval asus ta tööle poole kaheksast hommikul ja lõppu ei oska ette näha. «Kunagi öösel,» arvab Saaremets.

Veel on põllul abiks kaks meest. Ühes nendega on vihmade kiuste suurem osa 700 hektaril laiuvast saagist õnnestunud koristada. «Väga palju pole enam jäänud – 80 hektari kanti.»

Vägevalt kasvas

Siiski ei saa tehtud töö üle täit rõõmu tunda, sest saagi kvaliteet on ikkagi kannatanud. «See on pideva saju tagajärg,» ütleb põllumees ja tõdeb, et enamik läheb nüüd juba söödaviljaks. «Toidu jaoks enam ei tule.» See tähendab, et saak tuleb odavama hinnaga maha müüa.

«Talivilja me pole veel ühtegi hektarit jõudnud külvata – ei tea, kas jõuabki,» jätkab ta. Praeguseks ajaks võiks normaalsel aastal talivili juba maas olla. Põllud läksid aga vahepeal liiga pehmeks ja siis lihtsalt ei jõudnud.

Saaremets räägib, et oktoobrisse seda tööd ka jätta ei saa, septembrikuuga peaks ühele poole saama. Kui see nii ei ole, on olukord võrdlemisi nukker ja toob häda kaela ka järgmiseks aastaks, mil seda vilja koristama hakatakse. «Ei pruugi enam üles tulla ilusti ega talvituda.»

Talivilja alla oli tal plaanis panna 250 hektarit, kuid nüüd tuleb jooksvalt vaadata, kui palju saab. «Esmatähtis on ikkagi juba külvatud kultuurid lõigata, aga vast jõuame midagi külvata ka,» loodab ta.

Tänavu olid ettevõtja põllud kaera, talirapsi ja nisu all. «Hernest on ka koristada veel, aga tõesti ei tea, kas saan selle kätte või ei, sest hernes on tugevalt vastu maad lamandunud,» nendib Saaremets. Ta lisab, et kuigi koristusaega kiita ei saa, siis loodus kasvatas suvega ikkagi vägeva saagi ja kasvuajale tagasi mõeldes oli see super.

Seda, et suvi võis tõesti hea olla, kinnitab teinegi Viljandimaa talumees Mihkel Rang. «Patt oleks kurta. Rohkem võiks alati olla, aga nuriseda põhjust pole.»

Rangil on taliviligi juba maas ja veel veidike rapsi koristada. Tema salved on avatud ka teistele ümberkaudsetele talumeestele, Rang oma Halliste vallas asuva laoga on sõlminud lepingu Baltic Agroga, vilja kokkuostjaga.

«1500 tonni mahub siia hoiule,» näitab Rang oma salvele viidates. Nädalapäevad on vaikus olnud, sest oli vihmane, aga peatselt ootab ta ametivendade söödaotra. «Muud siia sisse ei tulegi,» lausub ta ja arvab, et eelnev tühimik oli vast ikka sellepärast, et tänavusel aastal toimuvad kõik asjad hiljem.