Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Astelpaju andis hea saagi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
VILJANDI, EESTI, 03SEP13 Regirokkari mahe astelpaju on k | FOTO: Marko Saarm/Sakala

Kui puuvilja- ja marjakasvatajad kurdavad jahedat suve ja hilist kevadet, mis mõjutasid saaki, siis astelpajukasvatajad võivad selle aastaga rahule jääda, sest saak on parem kui varem.

Astelpaju kasvatamine on aastatega populaarsust kogunud ja selle aasta kehv ilm saaki õnneks ei mõjutanud.

Võrumaa Villagu astelpajutalu peremees Ain Marran ütleb, et tänavune marjasaak on väga hea, parem kui eelnevad kaks aastat kokku.

Ka Viljandimaal asuva Aaviku Marjatalu perenaine Meelika Allik kinnitab, et astelpajusaak on kahe eelmise aastaga võrreldes tunduvalt rikkalikum. «Iga aasta nii viljakas ei ole. Ilmselt järgmisel aastal on saak selle võrra väiksem,» pakub ta.

Põhja-Eesti kasvatajad on samuti rahul. Harjumaal Padise lähistel astelpajusid kasvatava Kloostrimetsa Fideikomissi juhataja Ando Eelmaa tõdeb, et neilgi on astelpajusaak parem kui mullu.

Vajab siiski hoolt

Levinud arvamuse kohaselt on astelpaju lihtne kasvatada, kuna puu ei vaja hoolitsust. See ei vasta siiski tõele.

Villagu talu peremees Marran selgitab, et vastupidi kunagisele loosungile «Astelpaju ei vaja hoolitsust, kasvab ise ja annab igal aastal saaki» pole asi nii lihtne. «See on ikkagi viljapuu ja tahab samuti kuivanud ja haigete oksade eemaldamist, heaperemehelikku suhtumist,» rõhutab ta.

Aaviku marjatalu perenaine lisab, et kasvatamisel on tähtis järjepidev hooldamine ja kannatlikkus. Ka tema on sageli kuulnud rahva seas levinud arusaama, et astelpaju kasvab ise ega vaja erilist tegelemist.

«Nii see paraku pole. Tegelikult on astelpajukasvatus päris vaevarikas ja kulukas. Istikud on kallid ja saagi koristamine võtab palju ressurssi. Astelpajupuud kipuvad tihtipeale ära kuivama, sest nende juured asuvad väga pinna lähedal. Koristamisel lõhub palju käsi ja korjajaid on ka hea tasu korral raske leida,» loetleb Allik.

Pealegi on nii, et üldiselt astelpaju igal aastal saaki ei kanna, võib juhtuda, et lausa mitu aastat ei tule midagi. «Seega tuleks astelpaju kasvatades olla äärmiselt kannatlik ja puid järjepidevalt hooldada,» märgib Allik.

Õnnestub natuke eksportida

Mida heal aastal saagiga teha ja kui palju Eesti inimesed astelpajumarju või -mahla tarbivad?

Marran ütleb, et neil läheb kogu marjasaak oma toodete valmistamiseks, sest marju nad ei müü. Nende tooteid võib leida mitmelt poolt, isegi Tallinna ja Tartu kaubamajast, rääkimata taluturgudelt, suurematelt laatadest ja Võrumaa suurtest poodidest.

Kloostrimetsa Fideikomissi juhataja Ando Eelmaa ütleb, et nende istandus on vana ja uusi nad enam juurde ei raja. «Töötlejatele müües jääb tulu väikeseks ja ise ei ole plaaninud tootearendust teha,» selgitab ta.

Seega tasub väiksemad kogused ise väärindada. «Kopsakamad kogused peab Eesti või välismaa suurematele töötlejatele müüma. Et väiksemal tootjal oleks turgu, peaks tõhusalt edasi arendama marja- ja puuviljakasvatajate ühistulist tegevust,» arvab Eelmaa.

Kui Viljandimaa Aaviku talu kümme aastat tagasi astelpajukasvatust ja -müüki alustas, oli see kultuur rahva seas üsna tundmatu.

«Esimesed viis aastat oli palju seletamist, mis see on ja kuidas kasutatakse. Praeguseks on astelpajumarjad juba teada-tuntud. Ei ütleks, et müük tohutu oleks, aga kui tooted õigele sihtgrupile suunata, lähevad need kaubaks ikka. Enamik astelpajumarju eksporditakse siiski Soome,» ütleb Allik.

Tagasi üles