Vilu ja vihmane suvi mõjutas saagi kvaliteeti

Silja Vilbu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebasoodsate ilmastikuolude tõttu hilines nii saagi valmimine kui ka koristuse algus mitme nädala võrra.
Ebasoodsate ilmastikuolude tõttu hilines nii saagi valmimine kui ka koristuse algus mitme nädala võrra. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tänavune suvi jäi meelde jaheda ja vihmasena. Saagi valmimine on mitmel pool viibinud ja selle kvaliteet pole alati kiita olnud. Ometi ei pannud heitlikud ilmad saagile sellist põntsu, nagu seda oleks võinud teha põuane suvi.

Eesti taimekasvatuse instituudi Jõgeva sordiaretuse osakonna vanemteadur Ilmar Tamm räägib, et märja ja jaheda suve tõttu on saagikoristus umbes kolm nädalat hiljaks jäänud. «Mitmed oa- ja rapsipõllud ei ole siiamaani valmis,» ütleb Tamm oktoobri esimesel esmaspäeval.

Vanemteadur märgib, et heitlike ilmadega suvel on taimekasvatuse jaoks nii plusse kui ka miinuseid. Saagi ja sordiaretuse mõttes olnud pigem hea aasta. «Ootame katselappidelt väga suuri saake. Esimesed andmed, mis meile on tulnud, kinnitavad neid ootusi. Paremad saagid odra- ja kaeralappidelt on ulatunud koguni seitsme-kaheksa tonnini hektarilt ja mõni isegi rohkem,» kiidab Tamm. «Ka talioder oli väga hästi talve üle elanud, sealt tulid saagid kaheksa-üheksa tonni. Kuna koristust tuli kolm nädalat edasi lükata, kasvuaeg pikenes ja viljal oli aega kasvada.»

Kvaliteet pole kiita

Samas nendib vanemteadur, et saagi kvaliteet ei ole väga kiita. Jahe ja pilvine ilm ei mõju proteiinihulgale hästi. Tamme sõnul eeldavad nad, et tänavuse nisu proteiinisisaldus ei ole kuigi suur ning seetõttu ei ole nisu ilmselt hea küpsetuskvaliteediga.

Samas on Tamme sõnutsi positiivne see, et vähemalt ikaldust ei ole ühegi sordiga ette tulnud. «Täna vaatasin esimesi talinisu andmeid, mis tulid alles eelmise nädala lõpus. Mõnele sordile sobis see ilmastik paremini, mõnele halvemini, aga ikaldust ei olnud küll kuskil,» kinnitab vanemteadur. Tugevad äikesevihmad mõjusid kehvasti nõrgema seisukindlusega sortidele ja väga hilised sordid ei tahtnud hästi valmis saada, kuid mingi saagi andis iga sort.

Tamm usub, et taimekasvatuse mõttes oli tänavune suvi kindlasti parem kui mõni kuum ja põuane suvi. Eriti hästi läks neil, kel õnnestus vara külvata ja kel oli suurem koristusvõimsus. Oli ju septembri viimane nädal saagikoristuseks ideaalne: päike paistis, vihma ei tulnud.

«Väga harva juhtub nii, et kasvuajal sajab vihma ja koristusajal on ilus, nii et jõuab kõik ära koristada,» seletab Tamm. Ta lisab, et vihmase suve tõttu on vili siiski küllalt märg olnud. Seega on kuivatamiskulud palju kopsakamad.

Hernepõllul nutune

Herne- ja oapõldude seis on Tamme meelest vast isegi kõige kehvem. «Oletan, et külvati väga palju hernest ja võib arvata, et suur osa hernepõldudest tuleb sisse künda või on juba küntud. Seal on kahju päris suur. Väga võimalik, et osa oapõldegi ei pruugi korraliku saaki anda,» seletab vanemteadur. Majanduslikus mõttes polnud taimekasvatuses siiski kõige parem aasta. «Aga pole ka mingi katastroofiaasta.»

Tamm tõdeb, et Eesti tingimustes peab nii või naa enamiku kultuure esimesel võimalusel külvama. Tänavu oleks see võinud mitmete põllumeeste saagi päästa. Sordiaretusest rääkides märgib teadur, et kui suved peaksidki nii jahedaks jääma, tuleb hakata eelistama lühema kasvuajaga sorte. Pika kasvuajaga sordid ei pruugi lihtsalt enam valmis saada.

Eelis on Tamme sõnul ka varem valmivatel taliviljadel, mis kevadel kohe kasvama hakkavad. Samas sõltub taliviljade saagikus ka talvest. Kui on pehme talv, võib taliviljadelt head saaki loota, kui aga karm, võib talivili tugevalt kahjustada saada.

Palju on räägitud sellest, et Eesti suved on muutunud jahedamaks ja talved pehmemaks. Samas tuletab Tamm meelde, et alles mõned aastad tagasi oli meil talvel 30 kraadi külma ja maas pool meetrit lund, suved olid aga kuumad ja põuased. Vanemteaduri meelest ei saa viimase paari aasta ilma põhjal veel mingeid järeldusi teha. Pole võimatu, et eelolev talv tuleb taas väga külm ja järgmine suvi põuane.

«Pigem võib arvata, et ilmad jäävad muutlikuks ja me peame olema valmis muutlikeks ilmastikuoludeks. Ilma me muuta ei saa ja peame kohanema selliste tingimustega, nagu meil on,» arvab Tamm. «Kevadel ei tea kunagi, milline kasvuaeg tuleb. Taimekasvataja elu pole lihtne.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles