Pakkuge lastele kalapulkade asemel päris kala

Kalanädal Tarvastu Gümnaasiumis Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti toidu kuu raames viies Eesti koolis kalanädala raames kohalikust kalast kokku ligi tuhat portsjoni hõrgutisi valmistanud restoranide peakokad tõdesid, et lastele kala maitseb, kui see on hästi valmistatud.

Maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuhi Kadi Raudsepa sõnul sündis kalanädala idee vajadusest tutvustada Eesti tarbijale Eesti kasvatuste kala, mida praegu veel kahjuks vähe tuntakse, aga mis võiks eestlaste toidulauale palju sagedamini jõuda. «Ilmselt paljud ei tea, et Eestis kasvatatakse toiduks üle kümne kalaliigi, tegemist on kvaliteetsete ja maitsvate kaladega, millest saab valmistada suurepäraseid roogasid,» räägib ta.

Mullu ühendasid Eesti toidu kuu raames Kalanduse Teabekeskus ja maaeluministeerium jõud ning ellu kutsuti esimene kalanädal. Sel aastal toimus kalanädal teist korda ja kuna tänavune Eesti toidu kuu on pühendatud teemale lapsed ja toit, siis oli ka kalanädala fookus seekord lastele ja noortele suunatud.

Nii valmistasidki viis Eesti tippkokka viies Eesti koolis Eesti kasvatuste kaladest restoraniroad ja pakkusid neid lastele, et huvi kala ja kalatoitude vastu kasvatada. Lisaks rääkisid kalakasvatajad õpilastele, kuidas nende töö kalakasvatustes välja näeb ja milliseid kalu Eestis kasvatatakse.

«Loodan, et tänu kalanädalale tekib noortel side kodukandi kalakasvanduse ja seal kasvatatava kalaga. Hõrkude kalatoitude noortele tutvustamine on kasulik ka kokkadele, sest tänased gümnasistid on ju homsed aktiivsed restoranikülastajad,» ütleb Kalanduse Teabekeskuse juhataja Toomas Armulik.

Kalanädalal osalesid Jõgeva, Tarvastu, Põlva, Võru ja Kuressaare koolid, sest just seal piirkondades tegutsevad suurimad kalakasvandused. Armulik avaldab lootust, et äkki sütitas üritus ka mõnes noores sügavama huvi kalanduse ja vesiviljeluse vastu ja järgmine kord pakutakse juba tema enda kasvanduse kala või saab mõnest tänasest õpilasest tulevikus kalakokk.

Lapsed söövad küll kala

Põhjaka peakokk Ott Tomik, kes valmistas koos kaaslastega möödunud esmaspäeval koolilõunat Jõgevamaa Gümnaasiumis kokku 250 inimesele, ütles, et talle jäi mulje, et õpilastele ja õpetajatele ürdikoorikuga üleküpsetatud karpkalafilee maitses. «Paljud käisid eraldi tänamas ja kiitsid kala maitset,» lausub ta. Kala kõrvale pakuti kartuli-kõrvitsatampi ja kurgisalatit Kreeka jogurtiga. Kõrvale sai haugata Seidla tuuleveskis jahvatatud rukkijahust juuretisega leiba.

Tuntud peakoka sõnul tuleks lastele kala pakkuda juba väga varajasest east, siis harjuvad nad kala maitsega ja oskavad seda hinnata. «Minu lapsed, üks on ühe- ja teine kolmeaastane, söövad rõõmuga kala, näiteks latikat, lesta, räime. Loomulikult peavad vanemad ise olema eeskujuks ja hoolitsema selle eest, et lapsed saaksid erinevaid kalu proovida. Enamiku inimeste laual on paraku ainult punane kala ehk lõhe ja forell, kuna neid on lihtne poest kätte saada ja nende valmistaminegi pole raske. Tegelikult on Eestis veel palju toredaid ja maitsvaid kalu,» selgitab ta.

Marfotka Toidutoa omanik Inga Paenurm hindab oma Tarvastu Gümaasiumi koolisööklas toimetamise väga meeleolukaks. Pearoaks tegi ta kaht moodi angerjat: nii 60 kraadi juures küpsetatud kui ka tainas praetud kala. Selle juurde käis värske kartul punapeedi majoneesiga, eelroaks oli aga kreemjas porgandipüreesupp juustujahuga.

Paenurme sõnul söödi kalataldrikud igal juhul tühjaks ja üks noormees tuli pärast sööki tema juurde ütlema, et ta muidu üldse kala ei söö, aga seekord sõi ja täitsa maitses. Naise sõnul võiks koolides üldse rohkem kalatoite pakkuda. Kala teadvustamise päevade kõrval võiks koolides olla näiteks ka seente ja teiste metsaandide tutvustamise päevad. «See on hästi oluline, mida koolikokk teeb, tal on nii suur roll väikeste inimeste elus,» leiab ta.

Selleks, et lapsi kodus kala sööma harjutada, tuleks tema sõnul teha toit võimalikult huvitavaks, võtta laps kööki enda kõrvale ja näidata, kuidas ja millest söök valmib. Kasutada võib ka erinevaid nippe, kuidas liig tugevat kalamaitset mahendada, kastes seda näiteks piima sisse. Oluline on ka kala küpsetamise temperatuur, mis ei tohiks üle saja kraadi ulatuda, sest nii jääb kala hästi pehme ja lausa sulab suus. Tundmatu päritoluga kalapulki Paenurm pigem väldiks toidulaual.

Vanemad annavad eeskuju

Põlva Gümnaasiumis kalanädala raames tegutsenud Urpo Reinthal pakkus koos oma YliCooli tiimiga pearoaks tuurafileed ürdi-õlimarinaadis, porgandi-pastinaagipüreed, punapeedi-tšilliketsupit võis praetud kukeseente, bataadikrõpsude ja porgandipuruga.

«Lastele ja kogu kooliperele maitsesid road ülihästi ja õpilased kiitsid toite väga. Öeldi, et kõik oli üli-cool. Suutsime õnneks kõiki üllatada, et kala on väga maitsev ja eriti meeldivaks teevad kalatoidu hästi sobitatud lisandid, mis kõik kokku annab tõelise maitseelamuse,» hindab peakokk ürituse kordaläinuks.

Kõige suurem eeskuju kala söömisel on Reinthali sõnul ikkagi vanemad. «Lapse toitumusharjumused ja tervislik toitumine on ainult isa ja ema kätes. Kõige tähtsam on pakkuda värsket kala, mitte sügavkülmutatud pooltooteid. Kui näiteks kalapulkadega rikutakse laste arusaam kalatoidust ära, siis ümber kasvatada ja tagasi kalausku veenda on ikka väga raske,» räägib ta. «Mõistan, et kala on poes lihast kallim, aga nädalas paar korda või vähemalt korragi võiks värsket kala õhtusöögiks pakkuda. Kui lapsevanem ise millegipärast kala ei söö, siis ei pea laps selle pärast kannatama. Lastele võiks ikka kasvõi eraldi maitsvat kalafileed praadida. Ja muidugi väike soovitus isadele või siis ka emadele – võtke lapsed kaasa ja minge vabal hetkel koos kuhugi jõe või järve äärde kalastama. Praktiseerin ise seda oma kahe tütrega ja võin kinnitada, et see töötab. Kui äsja püütud kala sama veekogu ääres lõkkel küpsetada, on see hoopis erilisem kui kodus pannil kala kärsatada.»