Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tänavust saagikoristust saadavad põldu uppunud kombainid ja üüratud kuivatikulud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Poolteist kuud tagasi oli Koolitare talu perenaine Eva Tuusis rapsisaagi suhtes vägagi lootusrikas – paistis, et tuleb rohke ja kvaliteetne saak. Paraku rikkus vahepealne vihmaperiood parima koristusaja. «Lihtsalt istud ja vaatad, kuidas asjad järjest halvemaks lähevad ja midagi teha ei saa,» nendib naine. | FOTO: Kristina Traks

Küsides põllumeestelt tänavuse viljasaagi ja koristuse kohta, palju head ei kuule – kombainid upuvad pehmetesse põldudesse, taliviljakülv on hilinenud, tööd täielikult kuhjunud ja nii mõnelgi jääbki saak põldudele riknema, sest seda ei saa kätte või on kvaliteet nii halb, et pole mõtet koristada.

Agronoom - Ma ei nimeta praegu toimuvat ikalduseks, kuid rahalises mõttes on häving äärmiselt suur.

Agronoom.ee veebisaidi pidaja Janne Ehte-Talviste ütleb, et sel aastal on ilm nöökinud põllumeest igapidi ja finaali näeme praegu: saagikoristus on hilinenud vähemalt kuu aega ja praegu põldudelt tulev vili on viletsa kvaliteediga.

«Vahepealne vihmaperiood rikkus ära ja nüüd ei päästa enam järgnenud ilus kuiv aeg. Kahjud on pöördumatud ja iga päevaga muutub koristamine aina keerulisemaks. Septembri viimase nädalaga peab kogu saak koristatud ja talivili maha saama. Kui viimase külv jääb oktoobrisse, siis on juba väga suur risk, kas sealt üldse midagi saab,» räägib Ehte-Talviste. «Ma ei nimeta praegu toimuvat ikalduseks, kuid rahalises mõttes on häving äärmiselt suur. Võtame kasvõi kuivatikulud – on olnud vaid mõni päev, kui vilja niiskus oli alla 20 protsendi. Samuti maksab masinate remont, sest ega kombain ei ole ette nähtud põllu sees rüselemiseks. Aga tulud jäävad väiksemaks, sest vilja kvaliteet on halb.»

Järjest halvemaks läheb

Tänavuseks parimaks taluks valitud Koolitare talu perenaine Eva Tuusis ütleb, et saagikus on viljal hea, kuid kvaliteet pole kõige parem just nigelate koristustingimuste tõttu.

«Koristamise rikkus vahepealne suur vihm ära, korra kombain lausa uppus põldu. 7–8 päeva järjest ei saanud põllule minna, kuna vihma kallas. Lihtsalt istud ja vaatad, kuidas asjad järjest halvemaks lähevad ja midagi teha ei saa. Külvikuga ootasime neli päeva, et põld saaks taheneda, kuid ikkagi jäi masin põldu sisse. Oleme ka nii vilja võtnud, et kombainil on vesi all,» kirjeldab Tuusis olusid Lõuna-Eestis. «See vili, mis on põldu jäänud, idaneb juba peas. Praegu algab suvirapsi koristus, kuid kuna sooja õieti polnudki, on see ebaühtlaselt valminud.»

Koristus on nädalaid hilinenud, seetõttu on hiljaks jäänud ka taliviljakülv. Tuusis ütleb, et selle tööga ollakse (septembri viimasel nädalal – toim) alles alguses, kuigi tegelikult peaks talivili selleks ajaks juba maas olema. «Oktoobris on juba hilja külvata, sest kui see enne talvitumist ei jõua arengus teatud etappi, ei ole sealt normaalset saaki loota,» sõnab ta. «Nii hilise koristamisega on seegi probleem, et saame alustada alles lõunast, kuskil kella 13st. Päev lõpeb aga kohe, kui päike läheb metsa taha, sest kaste tuleb maha ja õhk jaheneb.»

Osa jääbki koristamata

Tuusis ütleb, et mõned põllud jäävadki koristamata ja arvestatud on, et see võib olla kuni 15 protsenti maadest.

Võrumaal asuva Jaagumäe talu peremees Mart Timmi sõnab, et sel aastal jääb tal esimest korda elus osa põldusid koristamata. «Olen 25 aastat seda talu pidanud ja mitte kunagi pole nii juhtunud, kuid sel aastal jääb 35 hektarit hernest võtmata,» sõnab ta. «Kõik on tänavu nii hiljaks jäänud. Meil on septembriks olnud alati teravili koristatud, kuid praegu oleme alles poole peal ja teeme kangelastegu – kõiki töid korraga.»

Timmi räägib, et just koristuse eel soetati üks kasutatud kombain lisaks ja see kulub praegu väga ära. Ometi on kõik tööd jooksnud üksteise otsa: korraga võetakse vilja, kartulit, köögivilja ja tehakse talivilja maha.

«Suure vihmaperioodi eel koristasime lausa 2–3 ööpäeva järjest, kuid ikka ei jõudnud enne suuri vihmasid kõike üles, vaid pool jäi veel võtta. Siis ootasime nädal aega. Nüüd on nii, et kartulivõtuga alustame kell 7 ja päevad lõpevad kuskil 22 ajal, lisatöökäsi palkasime ka,» räägib mees.

Timm ütleb, et iseenesest kasvatas loodus palju saaki, kuid selle kättesaamine on keeruline ja kulukas. «Kõige enam on kannatada saanud tera- ja kaunviljad. Kuivatikulud on väga suured. Mis algul sai võetud, see oli hea kvaliteediga, hiljem võetud vili on aga väga niiske. On kuulda, et mõnel pool on vili nii märg, et seda ei suudetagi ära kuivatada. Seevastu kartuli- ja köögiviljasaak tuleb enam-vähem,» lausub ta.

Iga päev jäädakse põllule sisse

Põlvamaal tegutsev seemneviljakasvataja Erki Oidermaa ütleb septembri viimasel nädalal, et on saagikoristusega lõpusirgel – 95 protsenti on praeguseks koristatud. «Võrdluseks – eelmisel aastal olin koristusega lõpus 27. augustil! Seega täpselt kuu aega on kõik hilinenud,» sõnab ta. «Saagikus on hea, vilja on rohkem kui eelmisel aastal, kuid selle kättesaamine on raskem ja kuivatamine palju kallim. See saak, mis praegu tuleb, ei ole enam kuigi hea kvaliteediga ja selle eest saab odavamat hinda.»

Oidermaal on põllud hajali eri piirkondades ja see on veidi riske hajutanud, sest kõikjal pole sadanud ühepalju. «Kombainile panime topeltrattad alla ja katsume ka loikudest vilja vähemaks võtta. Samas on põllud ikkagi nii pehmed, et sisuliselt iga päev jäädakse sinna masinaga sisse,» kirjeldab ta.

Pitser järgmise aasta saagile

Põllumeeste ühistu Kevili juhataja Meelis Annus ütleb, et 25–40 protsenti põldudest oli septembri lõpuks veel koristamata ja vaid üksikud, väiksemate ettevõtete juhid teatasid, et jõudsid selleks ajaks koristuse lõpetada. «Lõuna-Eestis on jõutud umbes 10 protsenti rohkem koristada kui Virumaal,» ütleb ta.

Saagi kvaliteediga on nii ja naa. Suurim probleem on hernega, mis on lamandunud, ebaühtlaselt valminud ja osaliselt juba riknema hakanud. Põllult tulev hernes on enamasti sööda kvaliteediga.

«Suvirapside õlisisaldus ja terad on väiksed. Suurem osa nisu läheb söödaks, toidunisu oleme saanud vaid poole oodatud kogusest. Ka söödaviljal esineb nii kasvama läinud terasid kui ka muid kvaliteediprobleeme,» kirjeldab Annus.

Seevastu talikultuuride saagikus on Annuse sõnul suur, mis natuke leevendab olukorda ja võimaldab põllumeestel oma arveid tasuda. Samas on Kevili võrreldes eelmise aastaga kogunud umbes 15 protsenti vähem saaki ja juba eelmine aasta oli saagikuselt vilets aasta. «Lisame siia veel mitu korda suurenenud kuivatamis- ja kütusekulu. Õige külviaeg on praeguseks möödas ja külvipinnadki vähenenud. See kõik mõjutab juba järgmise aasta saaki,» lisab ta.

Mis saab toetustest?

Põlvamaal tegutseva Oidermaa talu Seemnekeskus OÜ juht Erki Oidermaa alustas taliviljakülvi alles 27. septembril. «Põllud olid väga märjad ja otsustasime, et ei pane vilja pori sisse. Keeruliseks teevad asja PRIA tähtajad, mis puudutavad keskkonnasäästliku majandamise toetust. Kui kevadel on põllud taotlusesse kirjutatud, siis tuleb need tähtajaks talivilja alla saada. On kuulda, et PRIAle tehti pöördumisi, et tähtaegu pikendataks, kuid vastus on minu teada siiani eitav olnud,» räägib Oidermaa.

Jutt käib talvise taimkatte rajamise kohustusest – 1. novembrist 31. märtsini peab keskkonnasäästliku majandamise toetuse saajal olema 30, mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejal 20 protsenti toetusõiguslikust maast talvise taimkatte all, et vältida muldade leostumist. PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik ütleb, et asutuse poole on pöördunud murelikke põllumehi, kes on küsinud, et mida teha, kui ilmastiku tõttu jääb täitmata talvise taimkatte rajamise nõue.

Neil päevil arutavad küsimust PRIA ja maaeluministeerium, kuid loo trükkimineku ajal polnud veel teada, kas ja milliseid muudatusi seoses erakorraliste ilmaoludega tehakse. Kindlasti tasuks aga põllumeestel, kel pole talvise taimkatte nõuet võimalik täita erandlike ilmastikuolude tõttu, saata selle kohta PRIAle teavitus.

Tagasi üles