Ämm andis juhtimise miniale üle

Osaühingu Otepää Lihatööstus Edgar uus juht Maire Niit ning suuromanik ja 25 aastat firmat juhtinud Maie Niit. Foto: Maarius Suviste

Osaühingu Otepää Lihatööstus Edgar suuromanik ja 25 aastat firmat juhtinud Maie Niit andis oktoobri algul firma juhtimise üle miniale Maire Niidule, kes on ämmaga kõrvuti töötanud 24 aastat.

«Elu läheb lihtsalt edasi,» ütleb uus tegevjuht. Juhivahetus kardinaalseid muutusi kaasa ei too.

«Elu läheb edasi uue nime all,» muigab seepeale Maie Niit (79), kel ei ole kahju juhi kohast loobuda. «Ega ma nüüd koju istuma jää. Võtan tellimusi vastu. Nii palju kui tervis lubab, nii palju teen. Omanik olen edasi. Seda osa ei ole ma ära andnud, aga küll see ka omal ajal tuleb,»

sõnab ta ja tunnistab, et tegelikult on minia juba kaks aastat firmat juhtinud. «Olen jäänud järjest tahapoole. Aga kui Mairet ei olnud, siis otsustasin ja tegin. Kui Maire oli kohal, siis lootsin ikka tema peale.»

Mis siis saab, kui üks on otsustanud, aga teine ütleb, et talle see otsus ei meeldi?

Maire: Meil ei ole läbi aegade tegelikult olnud sellisel tasemel konflikte. Oleme suutnud kokku leppida. Meil on vaikiv kokkulepe, et kui üks otsustas ära, siis teine ei sekku. Enne otsustamist arutame küll.

Maie: Me ei hakka omavahel tülitsema, et sina tegid, sina tegid.

Maire: Filosoofiline ütlemine – ka see läheb mööda – toimib.

Maie: Aga töölised ükskord ütlesid mulle: siin ei saa üldse aru, üks kamandab, teine kamandab ... Muidugi keegi valesti ei kamanda. Selliseid otsuseid, mida vaja ei ole ja mis on rumalad, meil ei olegi.

Maire: Lõpetasin Tartu Ülikooli 1991. aastal, siin ettevõttes olen finantsjuhina töötanud üle 20 aasta. 2002. aastal lõpetasin maaülikoolis lihatehnoloogia eriala. Siin sellel erialal ei saa töötada inimene, kes ei tunne tootmist.

Maie: Kui ei tunne eriala, siis ei oska ka juhtida – sa lihtsalt ei ole otsustusvõimeline.

Kuidas ämma ja minia koostöö välja nägema hakkab, kui miniast saab juht?

Maie: Arutame ikka edasi, nii nagu kogu aeg oleme arutanud. See on nii tavaline.

Mis on teie kui juhtide jaoks praegu kõige suurem probleem?

Maie: Kõige suurem mure on müük, müük ja veel kord müük. Ring jääb järjest väiksemaks, Vene turg langes omal ajal ära, aga Eesti turg suuremaks ei lähe. Oleme katsetanud ka Soome, aga kõik riigid kaitsevad oma turgu.

Maire: Ainult Eesti ei kaitse, meil on kõik uksed-aknad valla.

Maie: Teine mure on põhjuseta palgatõus. Seda surutakse peale ka ajakirjanduse poolt – kirjutis kirjutise otsa. Ja siis ka teised muudkui leiavad, et tõsta palka ...

Maire: Aga tootlikkus ei tule järele.

Maie: Inimesed ei tee nii palju tööd, kui nad võib-olla eelmisel aastal tegid.

Maire: Aga ta loeb lehest, et igal pool palgad tõusevad.

Maie: Üks töötaja küsis minu käest, miks tal pole juba kaks aastat palka tõstetud. Ei olegi tõstetud, aga ta pole ju ka rohkem tööd teinud. Oleneb sellest, mis sortimenti keegi teeb. Kui teatud sortimenti tehakse vähem, siis tähendab, et ka tööd tehakse vähem. Aga palka kohe justkui peab igal aastal tõstma. Aga mille eest sa tõstad? Meil on ka see halb asi, et oleme turgudest väga kaugel. Põhiturg on ikka suured linnad, aga kõik tuleb sinna ju vedada ja kõik see maksab.

Millal te viimati alluvatel palka tõstsite?

Maie: Ega me nii tõsta nagu riigiasutuses: esmaspäeval tõuseb palk ja kõigil 10 protsenti. Meie tõstame ühekaupa. Kui näeme, et inimene püüab, tahab, tal on juba kiirus, tal on otsustusvõimet, tal on kvaliteet tootmises, siis tõstame. Mõnel rohkem, mõnel vähem. Uutel inimestel, kes omandavad ala ja katseaeg saab läbi, tõstame ka palka. Nii et kogu aeg käib nihutamine.

Kui suur teie ettevõttes kaadri voolavus on?

Maire: Enamik on püsikaader. Võib-olla kümme protsenti on voolavust. Nagu tavaliselt: kes läheb pensionile, kes kolib ära.

Mai: Noori ei tule kusagilt peale. Ei ole verinoori, et tuleksid kohe otse koolist siia tööle.

Maire: Tegelikult me peame ise oma kaadri välja õpetama. Praegu on meie vorstimeistrid ja lihalõikajad erialase haridusega. Aga mis edasi saab, ei tea, Tartu kutsehariduskeskuses suleti isegi eriala.

Maie: Keskmine töötajate vanus on meil 42–43 eluaastat. Parimas tööeas. Noorim töötaja on 27aastane. Päris vanakesi ei ole peale minu kedagi.

Maire: Oleme öelnud: meie võtame teid tööle, aga kollektiiv on see, kes otsustab, kas te jääte siia tööle või mitte.

Nii et töötajate puudust teil ei ole?

Maire: Oleme siiani hakkama saanud. Aga suuresti tänu sellele, et tegeleme selle probleemiga ega lase sellel süveneda.

Maie: Riik annab mõtlematult toimetulekutoetusi ja igasuguseid muid toetusi neile, kes seda tegelikult ei vaja. Kõige hullem on see, et me oleme mehe välja õpetanud, andnud talle korteri, aga nüüd ta joob. Ja on veel häbematu ka meie vastu. Kui tahad teda kasvõi üheks päevaks tööle, siis ta ei tule, naerab sulle näkku: Miks pean tööd tegema, kui saan riigilt toetusi?

Riik peab midagi nende toetustega ette võtma, teistmoodi tegema. Joodikutele ei tohiks anda.

Kui mitmele inimesele te tööd annate?

Maire: Lihatööstuse nimekirjas on 30 töötaja ringis. Enamik on Otepää piirkonna inimesed, aga on ka Kanepist, Neerutist, Paluperast, Sangastest. Mehaanik tuli meile Võrust, ta tuli Otepääle elama, rajas siia kodu. Aga lihunik on meil Ukrainast, ise tõime ta siia.

Kuidas teie sellesse suhtute, et kõik muudkui koonduvad, suuremad ostavad väiksemad ära, et veelgi suuremalt äri ajada?

Maire: Väikeettevõtlus on ettevõtluse tugitala. Igal pool maailmas. Kui vaadata Eesti ettevõtlust, siis üle 90 protsendi on väikeettevõtjad.

Maie: Mina võrdlen ettevõtteid perekondadega. Näiteks on üks perekond: isa-ema ja 10 last. Kas nad elavad paremini kui see perekond, kus on isa-ema ja kaks last?

Räägitakse, et kui on suur, siis saame suurema rahapaki peo peale. Aga tegelikult äraelamise seisukohalt on väikesed struktuurid palju elujõulisemad. Peale selle on neid parem juhendada, nad on iseseisvamad. Minu meelest on nad ka võitlusvõimelisemad.

Väikefirmad on kokkuhoidlikumad kui suured firmad. Tööõhkkond on väikeses firmas palju parem, sõbralikum. Väikses firmas saad inimesi rohkem tundma õppida.

Kui mitu korda on tahetud teie lihatööstust ära osta?

Maie: Minu meelest neli korda.

Maire: Alles augustis oli üks pakkumine.

Maie: Katsetatakse küll, aga me ei ole tahtnud. Mina vaatan asja praktiliselt, olen pragmaatiliselt mõelnud. Kui saamegi suure summa raha, siis pean ju selle rahaga midagi uut tegema, kusagile investeerima. Kui ma seda iga päev kulutama hakkan ja mitu aastat lihtsalt kulutan, siis ükskord tuleb ju sel rahal lõpp. Raha peaks tegema uut raha.

Aga kuna praegu midagi sellist ei ole, mida ja kuhu investeerida, siis me ei olegi müümise peale läinud. Suurt häda ei ole ka olnud, oleme hakkama saanud. Kogu aeg oleme arenenud, igal aastal midagi juurde ehitanud.

Maie Niit, kas teil on meeles kõige esimene tööpäev siin majas?

Maie: Väga hästi on meeles. Üks Kääriku naine tõi siia oma lehma. Arvasin, et keegi ei hakka tooma, olin ju siin algul täitsa võõras inimene. Aga teisel päeval tõi ta sea. Nii see pihta hakkas.

Otepää Lihatööstus Edgar

Asub Otepää vallas Vana-Otepää külas

Maie Niit hakkas tööstust looma 12. jaanuaril 1990

Kulus kaks aastat, enne kui endise sovhoosi suurfarmi asemele tuli lihatööstus

7. aprill 1992 oli esimene tööpäev

Edgar tähendab: Eesti demokraatia garanteerib arengu ja rikkuse

2016. aasta müügitulu: 1 837 501 eurot

2016. aasta ärikasum: 43 876 eurot