Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pirni- ja ploomipuud tahavad õunapuust rohkem hoolt

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Saare-Tõrvaaugu aiandi aednik Harri Poom ütleb, et ploomipuid kasvatades tuleb olla hoolikas ploomivaablase suhtes, sest viimasel ajal on just see kahjur ploomipuude kesises saagis süüdi. | FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF/Scanpix

Pirnide-ploomide kasvatamine on õunast pisut keerulisem ja külma talvega ei pruugi puud ellu jääda. Maa Elu küsis puukoolidelt ning pirni- ja ploomikasvatajatelt parimate sortide ja hea saagi saladuste kohta.

ʻPepi’ – Eestis number üks

Krista Puukooli juht Krista Liiv-Kalbus ütleb, et pirnipuudest sobib nii saagikuselt kui ka külmakindluselt meie koduaedadesse kõige paremini ʻPepi’, mis on õigusega Eesti populaarseim pirnisort ega jäta peaaegu kunagi saagita. «Kui see on juba aias olemas, siis võiks sinna kõrvale muretseda ʻMramornaja’ või ʻMarsianka’, mis on suuremate ja väga maitsvate viljadega. Säilitamiseks sobib ainult talipirn ʻBelorusskaja pozdnaja’,» soovitab ta.

Pirnipuude jaoks on tema sõnul kõige kriitilisemad esimesed istutusjärgsed aastad, mil talvekülmad ja kevadine temperatuurikõikumine võivad noore puu tüve nii tugevalt kahjustada, et puu hävib.

Pirnisortidest peetakse Eestis kasvatamiseks parimaks 'Pepit' - ei vaja kõrvale tolmuandjat, ei kasva liialt kõrgeks ja on pea iga aasta saagi all lookas / Foto: Marko Saarm

Selle vastu võiks tüve ümber kasutada katte- või varjutuskangast või kuuseoksi. «Kui pirn on juba kandeikka jõudnud ja öökülmad õisi ei kahjusta, kannab see enamasti rikkalikult. Ka mõnel pirnisordil tuleb jälgida, et oleks olemas tolmuandja, aga pirnid pole selles suhtes nii nõudlikud kui ploomid,» räägib Krista Puukooli juht.

Harjumaal Kloostrimetsas asuv Korjuse-Vanapere talu tõmbas avatud talude päeval rohkelt külastajaid ligi, sest tegutsetakse mitmes valdkonnas. Inimesed ostavad meelsasti nende kase- ja vahtramahla, samuti kasvatatakse talus viljapuid. Kloostrimetsa Fideikomissi juhataja Ando Eelmaa tunnistab, et Eesti pirnikasvatusolud pole tõesti ideaalsed ja käesolev aasta polnud kuigi soodne. «Kevad oli jahe, pirnid õitsesid vara, vähe tolmeldajaid oli liikvel. Suvi oli samuti liiga jahe. Kõik sordid ei valmigi ilmselt korralikult,» kirjeldab ta.

Eelmaa soovitab samuti valida sordi ʻPepi’ – see pole küll kõige maitsvam, kuid saagikas ja vähenõudlik. Pepi on isetolmleja, saaki annab ka üksik pirnipuu. Samuti sobivad tema sõnul aeda vanemad Eestis aretatud sordid ʻKarmla’, ʻKurvitsa lemmik’, ʻSeiu’, uuematest ʻKadi’.

Tuntud ja hinnatud ekspert, Saare-Tõrvaaugu aiandi aednik Harri Poom ütleb, et kuna nad asendasid mõned aastad tagasi ploomi- ja pirnipuud uute vastu ning noored puud on just kandeikka jõudmas, siis selle aasta saaki teistega võrrelda ei saa.

«Mullu saaki veel polnud, tänavu mõned ploomisordid juba kandsid, näiteks ʻKubanskaja Kometa’, ʻAve’ ja ʻJubileum’,» loetleb Poom. «Pirnisort number üks on muidugi ʻPepi’ – üks vastupidavamaid, saagikamaid ja varasemaid sorte üldse, mis pealegi tolmuandjat ei vaja ja väga harva saagist ilma jätab. Ainus miinus: viljad kipuvad väikeseks jääma.»

Ploomipuule leia õige koht

Krista Puukooli juhi sõnul on ploomisaak meie kliimas suuresti õnneasi, sest ploomipuu kasvab siin üsna oma leviku põhjapiiril. «Samas on koduaia ploomidel palju parem maitse kui poeploomidel. Sellepärast tasuks ploome ikka kasvatada ja püüda leida neile tuulevarjulisem ja soojem kasvukoht. Hästi valitud kasvukoht ongi põhiline, sellest sõltub puu eluiga ja saagikus. Ploomipuu armastab viljakat mulda, toitainevaesel liivamaal kipub see kiduma.»

Et ploomipuu head saaki annaks, soovitatakse puu võra alla juurte ümbrusesse aeg-ajalt lisada tuhka või aialupja / Foto: Urmas Luik

Mõnel sordil on ülitarvilik sobiva tolmuandja olemasolu, samuti mõjutavad saaki õitsemisaegsed öökülmad. Nii et ploomisaaki saame ise mõjutada vähesel määral, valides külmade tuulte eest kaitstud kasvukoha, tolmlemise poolest hästi sobivad sordid ning hoolitsedes, et puul toitaineid jaguks.

Ploomivaablane teeb kurja

Poom kiidab ploomisortidest ʻAvet’, mis on suureviljaline lahtise luuga imehea isetolmlev lauaploom. Saagikuselt pigem keskpärane, ent seetõttu jõuab alati talveks korralikult valmistuda ja saagi maitsvaks kasvatada, erinevalt ülimalt viljakatest ʻVictoriast’ ja ʻEmma Leppermannist’, mis end vahel lihtsalt surnuks kannavad.

«Ploomidelt saab saaki küll, aga tingimusel, et ploomivaablase vastu midagi ette võetakse. Viimasel ajal on just see kahjur ploomipuude kesises saagis süüdi,» selgitab Poom.

Kuna ploomid ei järelvalmi, siis tõeliselt hea maitsega ploomi saab vaid kasvatajalt värskeid ploome ostes, jaekaubandusvõrku neid väga pakkuda pole mõtet, sest täisküps ploom poes näppimist ei talu. «Taluturu vahendusel saab vast ka müüa. Pirnidega on enam-vähem samamoodi. Pealegi on Eesti oma lauaploomi ja -pirni tootmine nii väike, et toodang müüaksegi pigem nii-öelda põlve otsast ära,» sõnab Poom.

Millised sordid valida?

Krista Puukooli juht Krista Liiv-Kalbus:

Ploomisortidest on külmakindlaimad minu arvates ʻNoarootsi punane’, ‘Märjamaa’, ‘Kihelkonna’, ‘Liivi kollane munaploom’; ‘Mõisaploom’, ‘Pärnu sinine’, ‘Perdrigon’, ‘Polli munaploom’. Viljakaimad ploomisordid on ‘Edinburghi’, ‘Victoria’, ‘Perdrigon’, ‘Märjamaa’ ja ‘Jubileum’.

Ülle Pekk, Juhani Puukooli (ASi Plantex) viljakultuuride tootejuht:

Sortide valikul soovitan kindlasti toetuda Eesti Aiandusliidu soovitussortimendile, kus on välja toodud, milline sort sobib hästi koduaeda ja milline äriaeda. Kõik need sordid saavad kenasti hakkama ka meie kliimas. Tooksin kummastki liigist välja oma lemmikud.

Ploom: ʻEmma Leppermann’, ‘Renklod Haritonovoi’, ‘Liisu’.

Pirn: ‘Mlijevskaja rannaja’, ‘Suvenirs’, ‘Kadi’. Igas aias võiks olla ‘Pepi’ pirn, mis on üks saagikamaid ja paremaid tolmuandjaid kõikidele sortidele.

PANE TÄHELE

Millega on vaja pirne ja ploome kasvatades arvestada?

Ülle Pekk, Juhani Puukooli (ASi Plantex) viljakultuuride tootejuht:

Kuna tegemist on kahe erineva liigiga, üks on luuviljaline ja teine õunviljaline, siis nende kasvukohad võivad pisut erineda. Aga üks ühine joon neil on: mõlemad armastavad päikselist ja sooja kasvukohta, et nende viljad jõuaksid ka jahedama suve korral valmida.

Mõlemale liigile meeldib, kui need ei kasva üksi, vaid võiks olla kaks-kolm puud aias, isegi isetolmlevate sortide korral. See tagab suurema saagikuse. Mullastiku suhtes on nõudmised pisut erinevad, mõlemad vajavad viljakat mulda, kuid ploomipuul tuleb kindlasti jälgida, et pinnas poleks liiga happeline, pigem aluseline. Sellepärast soovitatakse ploomipuu võra alla juurte ümbrusesse aeg-ajalt lisada tuhka või aialupja.

Tagasi üles