Mida tähendab «täistera» tegelikult?

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Täisteratootest rääkides peavad inimesed tihti ekslikult silmas leiba-saia, millel on kas peal või sees näha terveid terasid, ehkki need võivad olla lisatud puhtalt ilu pärast, ka sõnad tera, seeme ja klii ei tähenda alati, et tegemist on täisteratootega. Nüüd on kokku lepitud, et täisteratooted peavad sisaldama poole ulatuses kasulikku täistera.

Viimaste aastate üks selgeid suundi on täisterast pagaritoodete tarbimise hüppeline kasv. 2016. aastal allkirjastasid maaeluministeerium, Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toiduliit Põhjamaade eeskujul «Täistera mõiste kasutamise hea tava» lepingu, mis pani paika, millist toodet saab lugeda täisteratooteks.

Leiburi tootejuhi Illi Pikk selgitab, et kehtib üldine põhimõte: kui kasutatud teraviljast on vähemalt 50 protsenti täistera, siis on tegemist täisteratootega. «Sel juhul on piisavalt alust eeldada, et täistera kasulikud omadused on olemas ka tootel,» lausub ta. Euroopas pole ametlikult seda mõistet veel sõnastatud, ehkki arutelu käib. Eestis sõlmitud kokkulepe sündis siinsete suuremate tootjate eestvedamisel.

Näiteks Leiburil on täisteratooteid praegu 13, mis moodustab kolmandiku kogu tootevalikust. Rohelise täistera märgi võib juba leida populaarse Ruksi sarja toodete pakendilt. Samuti vastab nüüd täisteratoote nõuetele Saib, mille retseptis seda enne pisut vähem oli. Varem sortimendis olnud Kuldne täisteraröst on välja vahetatud täisterasepiku vastu, milles piisav kogus peenikest täisterajahu, samas säilinud hea saiamaitse. Kõige kiiremini saab poelettidel otsa Leiburi Rukkipala, mille pakendile pole jõutud veel eraldi täistera märki lisadagi. Küll on roheline täistera märk peal populaarse Ruksi sarja toodetel.

Pikk kummutab müüdi, et täisterast saab ainult leiba teha, sest ka saia tootmiseks kasutatav jahu võib piisavalt täistera sisaldada, sel juhul ei ole see aga enam nii valge, vaid sisalduvate seemnekestade tõttu pisut hallikas või kollakas. Kõik teraviljad on täisterana kasulikumad, erinevad ainult vitamiinide ja mineraalainete sisalduse ning süsivesikute-valgu-rasva osakaalu poolest. Täisteraleivas saab teravilja kasutada erinevas vormis: lõigatult, purustatuna, helvestena, erineva jahvatusega jahuna.

Pika sõnul võib täisteratoodete tarbimine vajada harjumist, sest kui on kasutatud jämedamaid fraktsioone, tuleb saia-leiba või sepikut rohkem närida. Samas on erinevate uuringute andmetel täisterast kasu vitamiinide, mineraalide ja kiudainete sisalduse näol väga suur. See on tema sõnul üks täiendav võimalus tervisele kasulikult toituda ja inimesed on sellest aru saanud. Täisteratooteid süües püsib täiskõhutunne kauem. Vahe on selles, et püülis on kiired süsivesikud ehk nõndanimetatud tühjad kalorid, täisteras aga aeglased süsivesikud. Ka jääkainete sidumisel ja organismist väljaviimisel on täisteral oluline osa.

Eesti Pagari turundusjuhi Maria Martini sõnul on ettevõtte sortimenti aastaga lisandunud neli toodet, mis sisaldavad üle 50 protsendi täisterajahu. Eelmise aasta sügisel turule toodud Pagari röst on tarbija poolt hästi vastu võetud ning toode pälvis ka tiitli «Parim pagaritoode 2017».

Uued tooted, mis sisaldavad vastavalt hea tava kokkuleppele üle poole täisterajahu, on Pagari täisterasepik, peedi-porgandi-pastinaagi-pihlaka Pehmik, tatra-kanepi Pehmik ja täiustatud retseptiga Rukkitasku. Kõigi eelmainitud toodete pakendilt võib leida ka vastava märgistuse.

Uued tooted on Martini sõnul tarbija heakskiidu leidnud, köögiviljalisandite ja seemnetega täisterast Pehmikud on kujunenud aga tõeliseks hitt-tooteks.

Tegelikult kasutasid täistera juba meie esivanemad, sest kehval ajal ei visatud suurt midagi ära. Valge jahu kasutamine tekkis siis, kui elu paremaks läks ja ega siiski saia iga päev saanud. Arusaamine, et kõik see, mis teralt maha kooritud, on väga väärtuslik, tuli uuesti tagasi palju hiljem.