:format(webp)/nginx/o/2017/09/29/7152273t1h19f7.jpg)
Käesoleva kevade ja suve jooksul tuvastas Raplamaa elanik Vaike Martin oma kodukandis toimuvate raiete puhul korduvaid keskkonnarikkumisi ja teavitas sellest ka Keskkonnainspektsiooni.
Velise fopaas jõuti tegudeni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna inspektorid korduvatele järelpärimistele ja teavitamistele vaid leigelt reageerisid, pöördus üle kümne aasta Velise jõe ääres elanud naine lõpuks kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) poole, kelle ametliku pöördumise peale rikkumised lõpuks fikseeriti, alustades teo toimepanija suhtes väärteomenetlust.
Alanud on esmane koostöö
/nginx/o/2017/09/29/7152279t1hc7a8.jpg)
«Inspektsioon on alustanud väärteomenetluse sanitaarraie käigus lubatust enamal määral metsamaterjali raiumise kohta, samuti käsitletakse menetluses veekogu risustamist,» seisab kodanikuühendusele saadetud kirjas. EMA ettepaneku peale juhendada inspektoreid erinevate seaduserikkumiste suhtes tähelepanelikumad olema ning rakendama probleemsete inspektorite suhtes distsiplinaarseid meetmeid kinnitas keskkonnainspektsioon, et jagab kodanike vaadet, juhendab oma ametnikke ja rakendab vajadusel ka korralekutsuvaid meetmeid.
Kuna Velise jõe ääres, kus probleemsed raied toimusid, asub Natura 2000 looduskaitseala ning elutseb mitmeid looduskaitsealuseid liike, on EMA teinud Keskkonnaametile ettepaneku parendada Velise jõe hoiuala kaitsetingimusi. Praeguseks on kodanike ja ametkonna vahel alanud esmane koostöö ning järgmise nädala alguses esitab kodanikuühendus looduskaitseseaduse alusel ka konkreetsed parendamisettepanekud.
Ettepanek laiendada
Seadustest lähtuvalt moodustavad jõed ja veekogud omavahel veekogumeid, mille tingimusi tuleb ühtlaselt hoida. Kui aga Natura alast ülesvoolu toimub loodust kahjustav tegevus – näiteks intensiivne raietegevus – siis kahjustub selle tõttu ka veekogumi alumine osa. Seepärast on kodanikuühenduse ettepanek laiendada Natura 2000 ala kogu piirkonna veekogumi ulatuses, et kaitsta sellega piirkonna haruldast loodust. Samuti juhib EMA koordinaator Messimas tähelepanu sellele, et senisest enam peaks pöörama tähelepanu mitte ainult vee, vaid ka veekeskkonna kvaliteedi hoidmisele.
«Kui kahjustub vee keskkond, halveneb paratamatult ka selle kvaliteet,» selgitab Messimas. «Veekogusid ümbritsevate alade hoidmine kaitseb seega otseselt ka meie vee kvaliteeti ja veevarusid.»
TAUST
- Viimase kolmekümne aasta jooksul on Velise jõe veepind inimtegevuse mõjul järk-järgult alanenud, selle suve jooksul tekitatud kahjud küündisid aga piirkondliku ökokatastroofi mõõduni, kuna veepind kahanes peaaegu poole võrra.
- Kodanikuühendus toetub oma taotluses keskkonnaseaduse üldosa seadusele, mis puudutab olulise ebasoodsa mõju tekitamist Natura 2000 võrgustiku alale. Velise jõe ääres toimunud raied on leidnud aset Natura hoiuala vahetus läheduses ning seega selle otseses mõjuväljas.