Soojenev kliima paneb roosikasvatajad raskuste ette

Anneli Orasi sõnutsi tuleb igal aastal juurde kümneid uusi roosisorte, kuid Põltsamaa roosiaiast leiab siiani ka vanu, meie kliimasse sobivaid häid roosisorte: ʻMõrsjaroos’, ʻKoit’ ja ʻKevad’. Foto: Sander Silm

Roosid on ühed kõige majesteetlikumad lilled ning mingil omapärasel moel on need justkui side eri ajastute ja maailmade vahel. Polnud ju 1160. aastal ühel tundmatul kloostriaednikul õrna aimugi, et kunagi kasvab tema aretatud roos Liivimaa karmis kliimas. Täpsemalt Põltsamaa roosiaias.

1160. aastal aretatud ʻApteekriroos’ on üks peaaegu tuhandest roosisordist, mis kasvab Põltsamaa Roosiaia enam kui hektarisuuruses kollektsiooni- ja tootmisaias. Kuid tegemist pole ainukese aastasadu vanu roosisordiga, mis siiani roosiaias silmailu pakub, vanu pargiroosisorte on Põltsamaal omajagu.

Aiandushuvilistele ei pa ligi paarkümmend aastat tegutsenud Põltsamaa roosiaeda tutvustama, koos Lätis asuva Rundale lossi rosaariumiga kuulub Põltsamaa Euroopa kümmekonna suurima rosaariumi hulka. Igal hooajal on roosiaia parkla täis lähemalt ja kaugemalt pärit huviliste sõidukeid. Paraku pole aastad vennad ning roosiaeda majandava osaühingu Eesti Roos omanik ja juht Annela Orasi tõdeb, et välisturiste on viimastel aastatel vähemaks jäänud.

„Põhjus on selles, et meie hinnad on tõusnud, kuna ka Eestis küsitakse oma toodete eest ausat hinda ja see on meie põhjanaabrite ostuindu vähendanud,” muigab ta.

Kliima teeb kurja

Siiski ei tee roosiaia perenaisele muret mitte niivõrd väliskülaliste vähesus, kui see, et üha soojenev kliima paneb roosikasvatajad suurte raskuste ette. „Nagu ütles Andres Tarand 20. augustil presidendi roosiaia vastuvõtul: Eestisse jääb vaid kaks aastaaega: kevad ja sügis. Paraku lüheneb siis niigi lühike roosihooaeg veelgi ja roosid ei jõua enam üldse õitseda, rääkimata haigustest, mida niiske ilm kaasa toob. Pole ka enam külmi talvi, mis võtaksid ära kahjurid, nii et perspektiiv on pikas plaanis sünge,” jagab Orasi muremõtteid.

Praegu siiski pole veel kõik liustikud sulanud ja tänavu suvel oli aed uhkes õieehtes.

„Roosid hakkavad õitsema juunis ja põnevamad ongi siis pargiroosid, mis hämmastavad külastajaid kõige enam, kuna nende hulgas on sammalroosid, sajalehised roosid, borboonroosid või lihtõielised kurdlehised roosid, mida peetakse suisa kibuvitsadeks. Sõltumata ajast võib siia tulla, sest alati on mingi põõsas, mis üllatab,” räägib Orasi.

Moevärv on lilla

Roosiaeda teadagi ei tulda ainult lilleilu nautima, vaid ka roositaimi ostma. Küsimusele, kas on mingi moevärv või -sort, mida kunded eelistavad, vastab Orasi pikemalt mõtlemata: lilla.

„Moes on lillad roosid, mis enamasti ka tugevalt lõhnavad. Kõige sinisem roos ʻRhapsody in Blue’, ʻBlue River,’ ʻNovalisʼ, ʻMinervaʼ – need on esimesena läbi müüdud. Orasi ise eelistab endiselt valgeid roose. „1958. aastal aretas Kordes roosisordi ʻSchneewittchen’ – sort, mida me igal aastal endiselt hästi müüme. Kuigi lisandub uusi häid roosisorte, siis terveid ja vastupidavaid vanu sorte me välja ei vaheta,” põhjendab Orasi, miks nad Saksamaa kuulsa roosiaretaja sorti oma tootenimistus hoiavad.

Rooside maailm muutub pidevalt ja igal aastal tuleb juurde kümneid uusi roosisorte, kuid Põltsamaa roosiaiast leiab siiani ka vanu, meie kliimasse sobivaid häid roosisorte. Aias on endiselt alles Eestis aretatud sordid, ʻMõrsjaroos’, ʻKoit’, ʻKevad’ jt.

Nagu öeldud, pole roosikasvataja elu Eestis teab mis lilleline, kuna suved pole enam need, mis varem. Konkurents lõunanaabritega on läinud üsnagi teravaks. Põltsamaa roosiaed on lõpetanud Eesti aianduslaatadel käimise, kuna seal annavad tooni Läti roosikasvatajad, kes müüvad odavaid, üheaastasi pistiktaimi. Põltsamaa roosiaed müüb aga korralikke suuri kaheaastaseid taimi ja on seisukohal, et roosid on luksuskaup – kel soov soetada korralikke istikuid koos asjatundjate nõuannetega, leiab tee Põltsamaale.

Põltsamaa roosiaed üritab ajaga sammu pidada ja on viinud kokku 21. sajandi kaubanduse ja sajanditevanused roosid. Nimelt müüb roosiaed oma istikuid tänavu veebruarist ka e-poe kaudu ja kliendid on sellise võimaluse väga hästi omaks võtnud. „E-pood moodustab meie käibest juba kümnendiku, mis on esimese hooaja kohta väga hea tulemus,” on Orasi rahul.

Roosiaia perenaisele teebki heameelt, et klientide hulgas on väga palju noori inimesi, kes on huvitatud aiapidamisest ja roosidest. „Tuleb minna müüma sinna, kus on noored inimesed, ja nemad on teadagi internetis. Olen päris aktiivselt kasutanud ka Facebooki ning saanud sealt väga palju uusi kliente. Eluga tuleb lihtsalt kaasas käia.” Tänu e-poele pole roosiaia taimede müük vähenenud, vaid on püsinud stabiilsena.

Artikkel valmis koostööprojekti „Elu kahe maailma piiril” raames.