:format(webp)/nginx/o/2017/09/27/7145711t1h214b.jpg)
Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas esmaspäeval sügisese rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel.
Sügisene lahing marutaudiga on läbi - sõda jätkub kevadel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selleks, et vältida marutaudi taaslevimist Eestisse metsloomade rändega, külvasime väikelennukitelt marutaudivastast vaktsiini 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel,» ütles Veterinaar- ja Toiduameti projektijuht Enel Niin.
Lemmikloomad paariks päevaks koju
Vaktsiinsöötade külvamisega alustati Lõuna- ja Kagu-Eestist ning tööga jätkati Ida-Virumaal. Kokku kulus puhvertsoonis vaktsiinsöötade külvamiseks kaheksa päeva. Kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus ei ole küll ohtlik, kuid lemmikloomad tuleks puhvertsoonis hoida paar päeva sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinpalasid ära ei sööks.
Enel Niine sõnul ei tohi haiguse taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril suurenev, haigus on endiselt levinud ka pajudes teistes riikides ning mitu riiki Euroopas on seeläbi taasnakatunud. «Ühtlasi on haiguse taastekke vältimiseks endiselt oluline ning seadusega kohustuslik lemmikloomade regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine,» lisas Enel Niin.
Eesti on vaba, kuid haavatav
Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Kuna taud on jätkuvalt laialt levinud meie naaberriigis Venemaal ning viimasel ajal on nii juhtumite arv kui ka nakkuse leviala naaberriigis suurenenud, pole oht Eesti jaoks kadunud.
Veterinaar- ja Toiduamet viib kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2018. aasta kevadel.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja.
Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011-2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.