Ajendatuna kolmest suvisest mesilaste mürgitamise intsidendist leiti täna maaelukomisjonis lahendus, kuidas taolisi juhtumisi edaspidi ennetada.
Mesinikud ja põllumehed hakkavad e-suhtlema
25. september 2017, 15:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mesinikud ja põllumehed näevad mesilaste mürgitamise ärahoidmise lahendusena ühise andmeside süsteemi loomist. «Nii näevad mesinikud, mida põllumehed hetkel teevad, ja vastupidi,» ütles maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk.
«Täna on olemas kõigil Eestis müüdud traktoritel andmeside süsteemid peal. Kui ehitada välja programm, kust on näha, mida kuskil mingi traktor teeb, siis on võimalik anda neile käske ja keelde. Kui lähedal on kuskil mesilastalu, siis läheb punane tuli põlema ja edasi mürgitada ei saa,» rääkis Kokk.
Uus süsteem plaanitakse valmis saada järgmise aasta lõpuks. «Käesoleva aasta lõpus või selle aasta alguses tahame välja kuulutada hanke selle programmi loomiseks,» ütles Kokk.
Kokk rääkis, et kuigi loodav programm aitab kaasa mesinike ja põllumeeste vahelisele koostööle, siis tahtlikku reeglite rikkumist päris ära hoida ei saa.
«Alati võib mee potis olla mõni tõrvatilk,» ütles ta viidates suve alguses toimunule. «Programm annab selle võimaluse, et on igal ajahetkel võimalik näha, kus mida tehakse,» ütles Kokk.
«Kui keegi võtab käsipritsi ja läheb mürgitab põõsa ümber, siis seda vältida pole võimalik. Pahatahtlikkust ei saa ära hoida,» ütles ta.
«Täna on traktoritel olemas andmeside võimalused ja ka ettevõtjad, kes oleks seda programmi valmis välja ehitama,» ütles Kokk.
«Arutasime ka seda, et kuidas oleks võimalik mesinikel enda ettevõtet kindlustada selliste juhtumite vastu. Head lahendust siinkohal ei leidnud,» ütles Kokk.
Tema sõnul on infotehnoloogilise lahenduse loomine ka põllumeestele kasulik ja kindlasti mitte pealesurutud kohustus. «Kui inimese käsi on mängus, võib asi kogemata valesti minna, aga masina pealt lähevad andmed otse ja viga ei teki,» ütles Kokk.
«Seaduse poole pealt tuleb paika panna, kes, kuidas ja missuguseid andmeid tohib kasutada,» ütles Kokk.
«See on tuleviku tee. Kui piimanduses on kogu asi digitaliseeritud, siis põllumajanduses on veel pikk maa minna,» ütles Kokk, kelle sõnul on eeskujuks Iisrael, kus poest ostetud porgandite pakendil olevat triipkoodi skänneerides on näha, mis tingimustes on see kasvatatud.