Kuidas valmistuda sügistormideks?

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Sügis on Eestis traditsiooniliselt tuuline ning just tugev tuul on elektrivõrgu suurim vaenlane. Kuid mida täpsemalt võivad tormituuled elektriliinidega teha ja kas võimalikeks ohtudeks saaks kuidagi valmistuda?

«Tugev tuul murrab puid. Kui need puud juhtuvad olema liinikoridoride läheduses, võivad need liinide peale langedes murda elektrimaste või katkestada liine,» selgitas tugeva tuule mõjusid Elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja Jüri Klaassen. Ta tõi välja, et üldiselt võib kriitiliseks tuule kiiruseks pidada 25 m/s: «Sellise tuule kiiruse juures on suur tõenäosus, et hakkavad juhtuma suurema mõjuga rikked. Palju mõjutab ka aastaaeg. Näiteks täies lehes puud kipuvad ka pisut vaiksema tuulega murduma, raagus puud kannatavad aga tugevamaid tuuleiile».

Lisaks puudele võivad tormituulega elektriliinile saatuslikuks saada ka muud lahtised objektid. «Hea näide on viimasest augusti tormist, kus Rakvere kandis lendas plekk-katus liinidesse ja põhjustas rikke,» rääkis Klaassen. Ta selgitas, et üldiselt on ilmastikumõjude suhtes kõige kriitilisemad perioodid suviste äikesetormide aeg juulis-augustis ning sügistormide aeg oktoobris-novembris.

Mida teha, kui tuleb torm?

«Enne tormi saabumist tuleks valmis olla halvimaks – et mingil hetkel kaob elekter. Selleks tasuks täis laadida mobiiltelefonide akud ja võimalusel ka akupangad, välja otsida taskulamp ja küünlad. Varuda joogivett ja igaks juhuks valmis panna patareidega raadio,» ütles Jüri Klaassen.

Näiteks Elektrilevi saab automaatselt teada katkestusest juhul, kui katkestus hõlmab suuremat hulka kliente ja välja on lülitunud mõni liinilüliti telemehaaniliselt juhitavast alajaamast. Kui katkestus toimub aga näiteks madalpingevõrgu osas ja puudutab üht või üksikuid majapidamisi, siis ei pruugi info automaatselt Elektrilevini jõuda.

«Kui elekter on läinud ja meie oleme sellest teadlikud, siis võin kinnitada, et teeme kõik endast oleneva, et ühendus esimesel võimalusel taastada. Vajadusel rakendame töösse lisabrigaade ja tegutseme ööpäev läbi,» lisas Klaassen. «Kui prognoos on kehvem, siis tasub joogi- ja toiduvarusid säästlikult tarbida ning toidu riknemise vältimiseks külmkapi ust võimalikult harva avada», ütles ta.

Liinile langenud puud võivad olla eluohtlikud

«Rikketelefonil tasuks helistada ka juhul, kui märkate kuskil liinile langenud puid või katkenud liine. Nendest teadetest on meile palju abi,» rääkis Klaassen. «Aga kindlasti tuleks püsida sellistel puhkudel ohutus kauguses. Katkenud liinid on väga ohtlikud, halvimal juhul võib liin pingestatud olla. See tähendab, et eluohtliku pinge all on ka maapind selle ümbruses. Ohutu kaugus sellise juhtumi korral on vähemalt 8 meetrit», lisas ta.

Ilmastikukindlamaks peetakse maa sees olevat elektrikaablit, aga ka kaetud õhuliini, mis tormidele paremini vastu peab. Tänase seisuga on ilmastikukindla võrgu osakaal Elektrilevi madalpingevõrgus 82 protsenti ja keskpingevõrgus 37 protsenti.