Kukeharja liike ja aretisi on palju ning neid vähenõudlikke ja leplikke taimi saab aias väga mitmeti kasutada. Meie taimemüügikohad pakuvad neid ka päris suures valikus.
Hästi laias laastus võib kukeharjad jagada hilisemateks ja kõrgeteks ning varasemateks ja madalateks. Kollaste õitega harilik kukehari (Sedum acre) kasvab Eestis looduslikult ja on hea meetaim. Teisedki kukeharjad meelitavad aeda mesilasi ja liblikaid.
Sügisel imetleme kukeharju eelkõige lillepeenardes, aiavaasides ja parkide suurtel istutusaladel, kus neid näeb iga aastaga üha rohkem. Menu põhjus on see, et paksuleheliste sugukonda kuuluvad kukeharjad ei oota meilt erilist hooldust ning neid on huvitav vaadata ka enne ja pärast õitsemist. Kõrgemate kukeharjade sarikõisikud püsivad ka vaasis kaua kenad.
Kõrgetele kukeharjadele meeldib päikeseline kasvukoht, kõik värvi muutvate või mitmevärviliste lehtedega sordid värvuvad paremini täispäikeses. Neile sobib keskmise viljakusega neutraalne aiamuld, kuid see peab vett hästi läbi laskma, muidu võivad taimede juured mädanema minna. Kukeharjad talletavad oma lihakatesse lehtedesse vett ja põuda need ei pelga.
Kui muld on üleväetatud, liiga rammus ja niiske, siis võib taimepuhmik laiali vajuda. Sellisel juhul on soovitatud kukeharja suve algul pisut kärpida. Õisikuid sellepärast vähem ei teki, kuid taim on madalam ja hakkab natuke hiljem õitsema. Kui kukeharja puhmik on liiga hõredaks või tihedaks muutunud, siis jagage taime. Mõned liigid annavad isekülvi, kukeharju saate paljundada ka varre- ja lehepistikutega.