Avinurme puidutraditsioonid püsivad kindlalt elus

Laastukorvi valmistamine Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht / Scanpix

Kes poleks kuulnud Avinurme tünnilaadast või puidust korvidest, mida just nüüd sügisesel ajal on mõnus seenemetsa kaasa võtta.

Kuigi laata korraldab nüüd kohalik omavalitsus, oli selle ellukutsujaks erinevaid kohalikke ettevõtteid koondanud MTÜ Avijõe Selts, nende seas ettevõte E. Strauss, mis toodab lisaks punutud korvidele muidki huvitavaid puidust tooteid.

Peipsi põhjarannikul Alutaguse metsade vahel ja Avijõe kallastel asuvas Avinurmes tõmbab Võidu tänava äärne Avinurme Puiduait tähelepanu.

Iga puidukotta sisseastuja leiab korraga eest nii näitusesaali, tehasepoe kui ka kohviku. Selle taga on pikk puidutöö- ja käsitöötraditsioon Avinurme piirkonnas ja ühe pereettevõtte lugu.

Strausside peres algavad kõigi eesnimed E-tähega, alustades pereisast-pereemast Ennost ja Evest ning jätkates laste Eiki, Eero ja Eveliga. Neli neist on ettevõttes nüüdki tegevad. Üksnes Eiki otsustas lapsepõlves omandatud peene näputöö suunata hoopis teise valdkonda ja töötab ortopeedina.

Ettevõte registreeriti 1994. aastal, kuid tegevust alustati kaks aastat varem. Pereisa Enno oli töötanud tootmiskoondise UKU Avinurme filiaalis meistrina. Pöördelistel aegadel 1990. aastate alguses soetas aga tootmiskoondise Uku Avinurmes asunud vara omaaegne Rae Pank. Pank omakorda pakkus seda Strausside perele, teades nende huvi puidutootmise jätkamise vastu.

Nii asutigi ühisel jõul toimetama, et Avinurme sajanditepikkust puidutootmistraditsiooni jätkata.

Tootmist alustati pisikeses tootmishoones, hiljem laiendati tööruume sisehoovi arvelt, juurde ehitati ruumid toormaterjali hoidmiseks. Esimene E. Straussi firma tootesari eksporditi Rootsi.

Kohaliku elu edendajad

17 aastat tagasi loodi MTÜ, mis hakkas jaanipäeviti tünnilaata korraldama. Praeguseks on Avinurme tünnilaadast välja kasvanud üks suurem ja hinnatum käsitööga kauplemise koht Eestis. Peale kohalike meistrite sõidavad igal aastal Avinurme oma toodangut pakkuma kaupmehed üle Eesti. Laadapäeval täitub Avinurme tuhandete külalistega, et uudistada rikkalikku käsitöövalikut, aiasaadusi ja nautida kogu päeva kestvat kultuuriprogrammi. Tavapäraselt annab laadapäeva lõpus etenduse Avinurme Suveteater, süüdatakse jaanituli ja simmanil saab jalga saab keerutada.

Nüüdseks on laada korraldamine vallavalitsuse kanda. MTÜ jaoks on päevakorda tõusnud rong.

Avinurmes on 178,5 meetri pikkune muuseum-raudtee, mis taastati Sonda–Mustvee raudteeliini 75. sünnipäevaks. Esimene raudteelõik ja veerem taastati aastal 2001.

Kohalike entusiastide ja kooliõpilaste kaasabil renoveeriti järgmisel aastal sild. Suurim lubatud kiirus lõigul on viis kilomeetrit tunnis.

Nüüd on aga plaan raudteed ligi kümme korda pikendada, et see ka kuhugi välja viiks, näiteks metsa seenele. Esialgu on see veel projekti kirjutamise staadiumis.

Muuseumraudteest peavad väga lugu Saksa ja Läti turistid. Omal ajal oli Sonda–Avinurme–Mustvee kitsarööpeline raudteeliin suisa 63 kilomeetrit pikk. See oli tähtis taristu osa Avinurme jaoks, mis oli osa puidutootmise ahelast. Raudteed mööda tuli tooraine ja viidi valmis kaup välja.

E. Straussil on sortimendis üle 650 toote. Üle 70 protsendi toodangust läheb ekspordiks.

Maja jutustab lugu

Puiduaida idee oli selles, et jutustada Avinurme puidutootmise lugu ja meelitada siia ka välisturiste. Maja ise asub tehase krundi kõrval. Varem asus samal kohal kelder, kus hoiti naftat. Kui maja ehitamisega alustati, siis öeldi kohalikele uudishimulikele, et hakatakse naftat puurima. Naabruses on nii kirik kui ka bussijaam.

2010. aastal avatud majas on kaks korrust, lisaks soklikorrus, kus on töötoa ruumid, kus kõigil huvilistel on võimalik korvi punumist õppida. Üks õpetaja on kohalik 85aastane vanaema, kes räägib ka turistidega eesti keeles. Tema soovib alati, et tulemus oleks ilus ja ta on pisut kuri, kui asjad ei lähe tema meelest hästi. Ometigi mõistavad teda nii turistid kui ka kohalikud ja lahkuvad alati naeratades ning tädi tänuks kallistades.

«Ta on meie varamu. Töötuba annab talle tervist ja elujõudu,» räägib Eveli, kes vastutab pereettevõttes turunduse eest. Siin saab ka korvide kaunistamist proovida, oodatud on grupid ja juhuturistid.

Kui palju juhuturiste Avinurme satub, sõltub paljuski ilmast. Tullakse rataste, autode või bussidega. Aasta jooksul ulatub külastajate arv 30 000ni. Aktiivsem aeg ongi maist septembrini ja siis jällegi kenal jõuluootusajal novembris ja detsembris.

Teisel korrusel asuvas suures saalis on 80 kohta, saab korraldada pidusid, seminare ja koosolekuid.

Esimesel korrusel on kohvik, kus pakutakse kohalike traditsioonide järgi ja niipalju kui võimalik kohalikust toorainest valmistatud toitu. Siin laiub riiulitel ja põrandal kogu vabrikus valmistatud kauba valik: mängumajadest võinugadeni. Leiab laastutooteid, korve, majapidamistarbeid, puidust valgusteid, saunatooteid, aga ka maalingutega kaunistatud kalosse. Maalinguid on tehtud ka korvidele.

«Eestlastele meeldivad värvitud tooted, eeskätt rukkililled. Soomlane armastab aga mereteemat. Kivid, linnud, majakesed,» räägib Eveli. Maalija on väga hea käega. Igat toodet kaunistatakse eraldi.

Eveli sõnul on Avinurme Puiduait justkui messiboks, kus saab tehase toodangust ülevaate ka hulgiklient. Ettevõte on loobunud laatadel käimisest, sest sinna ei saa niikuinii kõiki tooteid kaasa võtta. Tootevalik on lai ja alati kiputakse küsima just neid, mis on just maha jäänud. Eveli sõnul on huvilisel on alati võimalik külastada Avinurme Puiduaita või tellida tooteid veebipoe vahendusel.

Elamiseks õdus keskkond

Kogu toodang on käsitöö. Aastas valmib näiteks spoonikorve 25 000 tükki, laastukorve 10 000. Kogu vajalik materjal – liistud ja vasknaelad valmistatakse ise. Saunakibusid valmib kuus paari tuhande ringis.

Iga korv saab külge meistri märgi, tegemist on justkui kvaliteedimärgiga, millega meister võtab ka vastutuse. Kui korviga midagi juhtub, siis meister peab vea ära parandama.

Siit leiab igasugu põnevaid tooteid. Eveli tutvustab neid rõõmuga, küsib kasutusala. Vastused on põnevad ja üllatavad. Samasuguseid mõistatusi saavad lahendada teisedki külalised. Sellised väikese kiiksuga tooted tekitavad Eveli sõnul alati lõbu ja elevust.

Näiteks tutvustab Eveli puidust käekotti, mis tänapäeval looduslike eluviiside levides muutub järjest populaarsemaks. Klientidel on võimalus ka eritellimusi anda.

Ettevõttes töötab üle 30 inimese. «Tellimusi palju, kes tööd tahab teha, siis tööd on Avinurmes piisavalt,» kinnitab Eveli. Ta kiidab Avinurmet elupaigana: «Ilus alevik. Keskkooli ja lasteaeda jõuab minutiga. Elukeskkonnana väga hea ja turvaline koht.»