Uba annab rohkem kui võtab

Küpsed põldoad Foto: Rasbak - oma töö, CC BY-SA 3.0

Mitmekülgse viljakasvatusettevõtte juhina on Reinu-Einari osaühingu pealikul Einar Pärnpuul hea meel, et kaunaliste näol on Eesti põllumehel üks võimalus juurde tekkinud. «Liblikõieliste protsent peab olema täidetud ja tekkis turg,» võtab ta lühidalt kokku põhjused, miks külvati Eestis uba tänavu koguni 27 000 hektarile. 

Eestis söödaks seda uba, mis siit tänavu koristatakse, mitukümmend aastat. «Vahendusfirmad nägid, et herne ja oa järele on nõudlust, ning hakkasid seda põllumeestele soovitama. Kuna riik viis sisse nõuded, et pindala- ja keskkonnasäästliku majandamise toetuse saamiseks peab järgima viljavahelduse nõuet ja osal põldudel kasvatama liblikõielisi kultuure, mida on rapsi ja ristiku kõrval ka hernes ja uba, siis tõusidki kaunviljad au sisse,» selgitab mees.

Pärnpuu ettevõte pani esimest korda oa maha kolm aastat tagasi, tänavu juba 200 hektarile. «Soovitati ka kanepit, kuid sellega ma ei haakunud. Lisaks oale proovisime sel aastal hernega, aga vist rohkem ei pane, sest hernest on raske koristada,» räägib ta. «Praegu olemegi koristusliiniga päris suurest osast hernest mööda läinud, lihtsalt jätsime selle maha. Oaga on lihtsam, see valmib hiljem ja seisab tugevamalt püsti. Tänavu kasvas vars küll kohati nii pikaks, et läks keskelt pooleks. Eks varsti ole näha, kui valmiks see nõnda küpseb. Veel ei ole kombaini oapõllule saatnud. Kui ilma oleks, võiks vist juba saata.»

Uba saab kasvatada savistelgi põldudel, mis on Läänemaa muldasid arvestades väga oluline. Teravilja eelkultuurina on uba Pärnpuu hinnangul väga tänuväärne.

Koristatakse uba tavalise kombainiga, uba ei taha palju lämmastikku, ei vaja suurt väetisefooni ja haigusigi pole siia veel eriti jõudnud. Kui saak valmib õigel ajal, saab kohe talivilja maha panna, aga sel aastal vist ei jõua.

Kui saaki on korralikult, tasub oa kasvatamine end rahaliselt kenasti ära. «Saak võiks olla vähemalt neli tonni hektarilt. Võrreldes teravilja ja rapsiga kõneleb herne ja oa kahjuks kuivatamisele kuluv pikem aeg. Üle 22protsendilise niiskusega vilja tavaliselt kokkuostjad vastu ei võta ja isegi meist suuremad kasvatajad on tänavu kuivatusvõimsusega hädas.» Ka seetõttu koristus venib.

Kaunviljade hind kõigub kasvatajast sõltumatult. «Mina panin osa herne hinna lukku 233 euro peal, aga täna saaks selle eest 195 eurot. Põhjuseks olevat see, et India käsib hernest töödelda gaasidega, mis on ELis keelatud. Ju siis meie kaupa lihtsalt ei vajata.»

Uba ostetakse kokku kas toidu- või söödaoana. Hinnavahe on umbes 25 eurot tonni kohta. Toiduoa hind sadamasse viiduna on praegu 185 eurot tonni eest. Tähtis on väljanägemine: lapiline uba läheb tavaliselt söödaks, ühtlane kollane toiduks. «Mina ei olegi päriselt selgeks saanud, millest see sõltub. Ju sordist ja kasvutingimustest. Kasvatad ühtmoodi, aga üks aasta läheb kõik söödaks, teine aasta toiduks. Aga kasvatame ju alles kolmandat aastat ja õppida on veel palju. Soovitan uba teistelegi ja kui on koristus- ja kuivatusvõimsust, siis miks mitte ka hernest. Aga kõik oleneb hinnast,» tõdeb Pärnpuu.