P, 4.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tänavune viinamarjasaak tuleb 30 aasta nigelaim

Maarius Suviste
, Valgamaalane
Tänavune viinamarjasaak tuleb 30 aasta nigelaim
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pühapäeval Otepää sügislaadal müümas käinud viinamarjakasvataja Lija Kaska ütleb, et tänavu on saak kehvapoolne.
Pühapäeval Otepää sügislaadal müümas käinud viinamarjakasvataja Lija Kaska ütleb, et tänavu on saak kehvapoolne. Foto: Maarius Suviste / Valgamaalane

«See aasta on olnud 30 aasta kõige kehvem,» tunnistab Eesti viinamarjakasvatuse grand old lady Lija Kaska, rääkides tänavusest saagist.

«Jaanuaris sulas maa üles, taimed hakkasid juba kasvama ja siis tuli külm. Aprillis läks soojaks, pärast seda tuli maikuus kümme kraadi ja võttis saagi. Nüüd on areng kuu aega hilisem – võrreldes kasvõi eelmise aastaga,» jutustab Kaska, kes nii viletsat aastat ei mäletagi.

Lija ja Jüri Kaska Pruuli-Kaska talus Võrumaal Sõmerpalu vallas Liiva külas kasvab üle paarisaja viinamarjasordi. 1500 ruutmeetril kasvavad viinamarjad 60 meetrit pikkades ja 8 meetrit laiades kiletunnelites. Künkanõlval avamaaistanduses on viinamarjade all pool hektarit. «Kolm aastat ei ole ka lund olnud, kuid lume all säilivad võrsed paremini,» ütleb Lija Kaska, «mis seal ikka teha – tuleb lihtsalt oodata järgmist aastat, paremat aastat.»

Maa Elu kohtus viinamarjakasvatajaga Otepää sügislaadal. «Näete, meil on külalised – meil on mesilased viinamarjadel,» osutab ta käega marjadele letil. «See tähendab, et on mürgitamata mari. Siia võib tuua poest võrdluseks viinamarjakobara, kuhu ükski mesilane peale ei lähe. Mesilane on tark, teab ja valib.»

Foto: Maarius Suviste /Valgamaalene
Foto: Maarius Suviste /Valgamaalene Foto: Maarius Suviste / Valgamaalane

Kui pühapäeval käis ta talvepealinnas laadal, siis laupäeval Palamuse laadal. «Sügisest tuleb võtta veel, mis võtta on. Laadahooaeg lõpeb tavaliselt Lindora laadaga,» ütleb Lija Kaska.

Teda teeb üks asi kurvaks. «Eestimaa aednikke häirib, et meile tulevad külalismüüjad Lätist ja Leedust. Poolast tuuakse Eestisse istikuid, kuna seal on odavam, seal on vegetatsiooniaeg palju pikem ja taimed hulga suuremad. Aga meil ei ole kusagile minna põhja poole,» räägib naine.

«Nad on võõrad, nad ei vastuta selle eest, kas see sort üldse meile sobib ja kas üldse saab midagi edaspidi. Mis haigusi toovad lõuna poolt kaasa, ei tea. Nemad tulevad ja lähevad, aga meie oleme siin kontrollitavad ja vastutajad. Tunne on, et meid, Eestimaa aednikke, ei kaitse keegi. Nii nagu põllumees vaevleb, nii on ka aednik samas seisus,» toob välja viinamarjakasvataja.

Kuna Lija ja Jüri Kaska käivad ise laatadel müümas, siis on nad oma toodete turustamisega ise hakkama saanud.

Kui tahta Pruuli-Kaska talu viinamarju poest osta, siis see võimalik ei ole. «Minu marja poes müügil pole. Tallinnasse eelmisel aastal viidi, Solarise keskusesse, aga seal pandi pool hinda juurde, maksis lõpuks 8,5 eurot kilo, aga meilt läks välja 4,5 euroga. Niiviisi hakkab enda tööst kahju,» tunnistab Lija Kaska.

Neid, kes huvituvad kodumaistest viinamarjadest, tuleb üha juurde. «Nõudlus on väga suur – Palamuse laadal müüsime kõik viinamarjad ära. Tahetakse ka laste pärast – lapsed tahavad neid marju, millest ei tule punne,» sõnab ta. «Kui poemarjad on kõik ühe maitsega, siis meil on igal sordil oma omapära.»

Nad teevad oma viinamarjadest ka veini. «Ikka katsetame, teeme ja pakume,» ütleb Lija Kaska, kes on ka ise sorte aretanud. Kõik viinamarjad veini tegemiseks paraku ei sobi. «Mõni ei anna nüanssi.»

Eelmisel aastal tunnistati Lija ja Jüri Kaska Eesti parimateks alternatiivtalunikeks. Lija Kaska alustas viinamarjadega tegelemist 30 aastat tagasi, kui pani esimese istiku mulda.

Märksõnad
Tagasi üles