/nginx/o/2017/09/21/7122187t1hf3bc.jpg)
Kui tavaliselt on septembris suurem õunakorjamine juba lõppenud, siis sel aastal pole igas aias veel õunad valmiski. Sõprade aias Rae vallas on üks suviõunapuu praegu õunu täis, kõrval olev sügis- ja talisort on seevastu pooltühjad, kuid eelmisel aastal kandsid need kõvasti. Kui tavaliselt saab suviõunu süüa juba augusti esimesel poolel, siis sel aastal valmisid need alles septembri algul.
Samasugust pilti võib näha igal pool, ka Nõmme ja Pääsküla aedades: mõni puu on lookas, teine kõrval tühi. Kuidas näevad tänavust õuna-aastat Eesti tuntud õunakasvatajad ja mismoodi mõjus ebamäärane ilm?
Kesisemat saaki oli ette näha
Tulundusühistu Vasula Aed juhataja Imbi Rohejärv räägib, et õunapuude õiepungade moodustumine algab eelneva aasta juulikuus. «Kuna 2016. aasta õunasaak oli väga rikkalik, siis õunapuud ei suuda korraga kasvatada sama aasta vilju ja järgmise aasta õiepungi,» rõhutab ta.
See on üks põhjus, miks õunapuud kannavad üle aasta. Ka eri sordid on isesuguse perioodilisusega. «Seetõttu oli tänavune väiksem õunasaak prognoositav. Kui palju saak väiksem on, oleneb juba agrotehnikast ja hooldamisest. Saagita aastal moodustub õiepungi jälle palju ning kui talvel ja õitsemise ajal kahjustusi pole, vahelduvad suure ja väikese saagiga aastad,» selgitab Rohejärv.
Tema sõnul on seega kindel, et tänavune saak on mullusest väiksem, aga kui palju, on raske hinnata, sest õunad on veel koristamata. «2016. aasta ei sobi erilise saagirohkusega ka mõõdikuks,» täpsustab ta. Kui uurida, millised sordid on sel aastal hästi saaki andnud ja millised vähem, siis Vasula Aia näitel võib öelda, et saagikad on tänavu ʻLiivi Kuldrenett’, ʻTiina’, ʻAntei’, ʻKrameri tuviõun’. Vähem kannavad Rohejärve sõnul ʻVeteran’, ʻCortland’ ja ʻKrista’.
Vihmane ja jahe suvi soodustas kärntõve levikut ja palju on ka puuviljamädanikku. «Kahjuritest on rohkesti õunamähkurit. Õunakoid on aga sel aastal vähe.»
Suviõunu napib
Järvamaa tuntud õunakasvataja, Rebase talu perenaine Piia Tiigemäe ütleb, et võrreldes varasemate aastatega on nende õunasaak samuti tagasihoidlikum, vähem on just suviõunu. «Tormituuled on osa õunasaagist hävitanud. Õunad valmivad tõepoolest hiljem – samu sorte, mida müüme tänavu septembri algul, müüsime eelmisel aastal juuli lõpus.»
Hästi annavad Rebase talus sel aastal saaki ʻTiina’, ʻLiivi kuldrenett’, ʻKaari’, ʻTalvenauding’, kehvem on saak ʻMartsipanil’ ja hilistel talisortidel. Tiigemäe märgib, et ʻMelba’ ja ʻLobo’ saak on peaaegu täielikult rikutud vihmasest ja jahedast suvest tingitud kärntõve tõttu. Talisortidel on oht, et jaheda sügise ja varase talve korral ei jõua need korjamisküpseks valmida.
Ida-Virumaal Vaivara vallas õunu kasvatavast Raudkivi talust öeldakse samuti, et saak on pisut kesisem kui muidu. Raudkivi talus pole veel viljad koristusküpseks saanud, seega loodetakse soodsale sügisele.
Saagikamad on Raudkivi talus sel aastal ʻValge klaar’, ʻKrista’, ʻAntei’ ja sort ʻ73-15-155’. Nagu mujalgi on saaki rikkunud kärntõbi ja lehetäid.
Kokkuvõttes ei tohiks keegi päris õunteta jääda ja kui enda aias on ubinaid vähevõitu, võib alati pöörduda aiandite ja õunatalude poole. Kindlasti tasub igaühel, kes tahab kodumaist puhast õuna, võtta Eesti aiandite ja taludega ühendust ja ise kohapeale ostma või korjama minna.
KOMMENTAAR
Mis mõjutas tänavust õunasaaki?
/nginx/o/2017/09/21/7122183t1h796a.jpg)
«Pollis on sel aastal saak keskmine. Vanemad aiaosad, mis eelmisel aastal väga rikkalikult kandsid, on tühjad. Oleme käinud Lätimaal Jelgavas, kus oli näha kõrvuti kasvavaid pilgeni õunu täis puid ja saagivaeseid puid. Hea aednikust sõber Lõuna-Soomest helistas ja ütles, et nende õunaaiad on tänavu tühjad ning soovis Pollist jõuluks taliõunu osta.
Katses olevatest sortidest on rikkaliku saagiga K. Kase aretatud ʻLiivika’ ja ʻKrista’. Tühjad on ʻKikitriinu’ puud.
Selle aasta suvel tabas Lõuna-Eestit rahehoog ja vigastas õunapuu lehti ja noori vilju. Ilmastik soosis ka õunapuu kärntõve levikut, samuti rikkusid saaki lehetäid.»