Turismitalud kogesid kuuma suvehooaega

Inimesed lähevad turismitallu linnakärast puhkama ja loodust nautima.

FOTO: Elmo Riig

Sel suvel tuldi Eestis turismitaludesse puhkama või pidutsema nii Eestist kui ka välismaalt. Hoolimata küllaltki jahedast suvest oli külastajate poolest kohati üsna kuum suvehooaeg.

Maa Elu uuris turismitalu pidajatelt, kuidas suvi möödus ja kes neil puhkamas käisid. Selgus, et kodumaiste külastajate osakaal oli suur ning oli tunda, et kohalike seas muutub pereturism üha populaarsemaks. Turismitaludes tehakse peale puhkamise kõike muudki – peetakse firmaüritusi, suvepäevi, pulmi, kuid tullakse ka uusi asju õppima või rahu ja vaikust nautima.

Augustisoojus tõi kohati suuremagi külaliste arvu sinna, kus see suve alguses oli olnud tagasihoidlik.

Üha enam tulevad Eestisse lähinaabrid. Kuigi meil on palju sarnast Läti ja Leeduga, on Eestil rohkem põhjamaa hõngu, samuti tõmbavad siia saared ja meri. Mitme turismitalu kogemus näitab, et Eestisse satub ka külalisi eksootilistest Aasia maadest.

Nii nagu eestlaste seas on saanud aina populaarsemaks Läti-Leedu ja Poola külastamine, võib täpselt sama tendentsi tajuda vastupidises suunas. Üsna palju võis sel suvel Eestimaa teedel ja külastuspaikades näha Poola numbrimärkidega autosid ja matkabusse. Üks põhjus, miks turistid ja külalised aga igale poole ei jõudnud, võis sel aastal olla paljudes kohtades käiv tee-ehitus, mis vähendas kiiret ja mugavat ligipääsu paljudesse põnevatesse paikadesse.

Märjamaa vallas asuva Luhtre turismitalu perenaine Marje Schmidt ütleb, et suvi oli külastajate suhtes ennekuulmatult kuum. «Meil pole 12 aasta jooksul kunagi nii palju külastajaid olnud. Üks seltskond ei jõudnud veel hoovilt lahkuda, kui teine juba sees oli,» jutustab Schmidt. Kui Eestis käib aina enam välisturiste, siis Luhtre talus olid 80 protsenti külastajatest eestlased, suvepäevad ja pulmad olid varakult broneeritud. «Välisgrupid said allesjäänud vabad päevad,» märgib perenaine.

Luhtre talu kogemus näitab, et eestlastele meeldib suviti turismitaludes pidada pulmi, suvepäevi, sünnipäevi või huvigruppide kohtumisi. Lisaks hinnatakse kõrgelt maalähedast toitu.

Läänemaal asuva Rehe turismitalu peremees Raoul Spitsmeister tunnistab, et turiste jagus neilgi. «Külastatavus oli suurem kui eelmisel suvel! Ei ole halba ilma, vaid halb riietus.»

Kuna Rehe turismitalu asub metsas, aga mitte kaugel maanteest, siis tõmbab inimesi sinna eelkõige loodus. «Pooled kliendid tulevad metsa loodust nautima. Meil on tekkinud üks püsiklient Tallinnast, kes külastab meid vaikuse pärast. Ta ei saa suurlinna müras korralikult välja puhata ning käib meil sisuliselt magamas,» jutustab mees.

Ka Rehe turismitalus olid sel suvel ülekaalus Eesti kliendid, mis oli Spitsmeisteri sõnul tingitud Haapsalus toimuvatest üritustest. Välismaa poole pealt näitavad kasvu Läti, Leedu ja Poola.

Turiste ja matkajaid jätkus rohkesti ka Lõuna-Eestisse. Haanjamaa Mooska talu perenaine Eda Veeroja räägib, et neil oli väga tegus suvi, saunalisi ja suitsusaunakultuuri huvilisi käis rohkem kui möödunud suvel. Turistidele meeldib Mooska talus kõige enam märgist Ehe kandev «Suitsusaunas käik koos pererahvaga ja vanu saunakombeid järgides».

«Palju saunahuvi oli Eesti perede seas, sauna tuldi kolme põlvkonnaga või hoopiski kahekesi. Saunalisi oli paljudest riikidest: itaallased, sakslased, jaapanlased, venelased, lätlased, leedukad ja muidugi jaapanlased,» loetleb Veeroja.

Pärnumaal mitmekülgset tegevust pakkuva Maria talu peremees Enn Rand räägib, neil sel suvel turistide hulk ei kasvanud. «Palju oli küll püsikliente, aga juulikuu oma jahedate ilmadega sundis palju soodushindu tegema. Augustis siiski asjad paranesid ja suurem rõhk oli korporatiivklientidel,» selgitab ta.

Maria turismitalu juures meeldib peremehe sõnul klientidele kõige rohkem südamlik ja püüdlik teenindus. «Maria talu ei ole pelgalt väike korrastatud maakodu, vaid suurem ala, mis koosneb paljudest hoonetest, radadest, pargiosadest ja aktiivse tegevus kohtadest. Saab oma käega katsuda paljusid koduloomi, ratsutada ja vankriga sõita,» iseloomustab Rand.

Maria talus on põimunud vana ja uus arhitektuur ning lapsi vaimustab seal kõige rohkem territooriumil asuv 150aastane Jõuluvana Korstna talu.

KOMMENTAAR

MTÜ Eesti Maaturism juhatuse esimees Raili Mengel:

«Üldiselt hindavad ettevõtjad suve kordaläinuks ja aktiivseks. Olenevalt ettevõtte asukohast hinnatakse suvehooaega kas sarnaseks eelmise aastaga või isegi paremaks. Loomulikult on ka ettevõtteid, kelle suvi polnud nii edukas, kuid sageli oli see tingitud ka välistest faktoritest – näiteks teeremondist ettevõtte vahetus läheduses või kehvast ilmast.

Ettevõtjad ütlevad, et vaatamata heitlikule suvele oli broneeringute ülesütlejaid siiski vähe.

Selgus, et aktiivse puhkuse pakkujatel oli edukam suvi. Sellest võib järeldada, et jahedama ilmaga ollakse just valmis osalema mõnel loodus- või veematkal.

Saartel asuvad ettevõtjad ütlevad, et värskendatud laevaühendus mõjus turismihooajale elavdavalt, samuti ollakse arvamusel, et rohkem suurüritusi tooks kindlasti külastajaid juurde.

Piirkondade maitsete aasta tiitel on toonud Hiiumaale ja Peipsimaale rohkem külastajaid.

Maaturismi põhikülastaja on siiski kohalik inimene või lähiriigist tulija. Samas «eksib» maapiirkonda tulijaid kaugetest maadest, nagu Jaapan, Hiina, India, Uus-Meremaa, Singapur ja Indoneesia. 60–70 protsenti oli kohalikke ja 30–40 protsenti väliskülastajaid.

Ettevõtjate sõnul kasvab perede arv, kes tulevad lastele maaelu ja loomi näitama.

Kuigi maaturism on väikeettevõtluse vorm ja seetõttu väga hinnatundlik ja sageli hooajaline tegevus, siis valdavalt vaadatakse tulevikku optimistlikult. Rõõmu teeb, et üha sagedamini võtavad ettevõtjad hilissügisel aega enda jaoks ja puhkavad, et uuel hooajal uue hooga edasi tegutseda.

Populaarne

Tagasi üles