/nginx/o/2017/09/15/7102157t1h84f9.jpg)
Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai kutsus ministeeriumisse kokku huvigrupid, et ühiselt leida parimad lahendused järelevalve tõhustamiseks taimekaitseseaduse ja taimekaitsevahendite kasutamist täpsemalt reguleeriva määruse muutmiseks.
«Meie eesmärk on teha sihipärast koostööd taimekaitsevahendite väärkasutamise ärahoidmiseks ning tagada nii kõigi poolte huvide kaitse,» ütles asekantsler Kevvai. «Nõuete järgimise esimene eeldus on nende selgus kõigile osalistele. Segadust tekitavad nõuded tuleb täpsustada või vajadusel üldse reegleid muuta. Seetõttu on sellised mitmeid huvigruppe kaasavad arutelud olulise tähtsusega.»
Kohtumise eel oli kõikidel osalejatel võimalik aruteluks valmistumisel tutvuda taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse käigus erinevatelt organisatsioonidelt Maaeluministeeriumile laekunud ettepanekutega.
Arutluse all oli taimekaitsevahendite kasutamine taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal ning taimekaitsetööd mittepõllumajanduslikel aladel, nagu raudteed ja maanteed. Samuti vahetati mõtteid taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest väärteo korras karistamise võimaluste ja kahju tekitamise hüvitamise üle.
«Taimekaitsetööde nõuetest kinnipidamise tähtsus sai paljudele selgeks sellel suvel seoses mesilaste hukkumisega. Seetõttu oli enamik kohtumise eel tehtud ettepanekutest seotud mesindusega, kuid arutelu oli tegelikult oluliselt laiem,» ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. «Nõuded on sätestatud üldise eesmärgiga tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Seetõttu eilse arutelu sellises suures ringis kokku kutsusimegi. Edasiminekuks on peamine saada sisend kõigilt asjasse puutuvatelt pooltelt.»
Eriliselt rõhutati integreeritud taimekaitse põhimõtetest kinnipidamise vajalikkust kõikidel aladel, kus tehakse taimekaitsetöid, sealhulgas kinnisvara hooldusel ning avalikes kohtades. Räägiti ka põlluraamatusse tehtud tööde kohta andmete kandmise olulisusest ja vastastikuse teavitamise vajalikkusest, et informatsioon oleks olemas nii mesilate olemasolu kui ka kavandatavate taimekaitsetööde kohta. Ühtlasi puudutati Euroopa Liidu otsustusprotsesse toimeainete heakskiitmisel, täpsemalt neonikotinoidide ja glüfosaadiga seonduvalt, ning arutleti Põllumajandusameti taimekaitse valdkonnas teostatava riikliku järelevalve küsimusi.
Kohtumisele olid kutsutud esindajad Eesti Mesinike Liidust, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingust, Eesti Meetootjate Ühendusest, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsist, Eesti Aianduse ja Mesinduse Keskseltsist, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast, Eesti Talupidajate Keskliidust, MTÜst Eesti Noortalunikud, põllumeeste ühistust KEVILI, Edelaraudtee Infrastruktuuri ASist; ASist Eesti Raudtee, Eesti Taimekaitse Instituudist, ühendusest Ökoriik Eesti, Eesti Maaülikoolist, Mahepõllumajanduse Koostöökogust, Põllumajandusametist ja Maanteeametist.