/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
/nginx/o/2017/09/12/7093179t1h3b7f.jpg)
Veterinaar- ja Toiduamet korraldab koos Eesti Jahimeeste Seltsiga septembris kaks seakatku teemalist infopäeva. Tänasel infopäeval selgus, et kuna sigade Aafrika katku uute leidude kohta tuleb pidevalt teateid, on taud meie looduses endiselt alles ja kujutab endast siiani ohtu.
Täna on toimus Tallinnas Eesti Jahimeeste Seltsis (EJS) aadressil Kuristiku 7 sügise esimene infopäev. Teine infopäev toimub 14. septembril Läänemaal Käbi külalistemajas. Infopäevadel käsitletakse seakatkuga seotud tauditõrje hetkeolukorda Eestis, läbiviidud uuringuid ning jagatakse muud teemaga seonduvat värsket teavet.
«Vaatamata sellele, et metssigade küttimine pidevalt väheneb, ei ole meil mingisugust eeldust arvata, et viirushaigus oleks taandumas», tõdes EJSi tegevjuht Tõnis Korts. «Jahimeeste ülesanne on jahihooaja lõpuks saavutada maksimaalne metssigade asutustihedus 1,5 isendit 1000 hektari jahimaa kohta, millele oleme juba üsna lähedal», lisas Korts.
«Ainult koostöös jahimeestega suudame takistada taudi edasist levikut. Veterinaar- ja Toiduamet on jahimeestele väga tänulik nende panuse eest taudi tõrjumisel,» ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup.
Eestis on sel aastal olnud kaks sigade Aafrika katku puhangut kodusigadel. Lätis on sel aastal tuvastatud viis, Leedus 27 ning Poolas 73 seakatku puhangut kodusigadel. Eestis on 31. augusti seisuga uuritud 7480 metssiga (7129 kütitud, 332 hukkunud ja 19 hukatud), kellest 676 on olnud sigade Aafrika katkule positiivsed.
Inimene peab rangelt ohutusnõudeid järgima
Infopäeval tõdeti, et seakatku levitamisel on endiselt suureks viiruse edasikandjaks olnud inimene. Seetõttu peavad taudi tõkestamisel jahimehed jt metsas viibijad väga rangelt bioohutusnõudeid järgima.
«Ühtlasi tuleks edaspidi seakatku tõrjeks korraldada jahti ka seafarmide ümbruses, et taudioht viia miinimumini», lisas Harles Kaup. VTA sõnul tuleks katkust mõjutatud aladel küttimist jätkata vähemalt juurdekasvu ulatuses ning soovitav oleks metssigade arvukust järgnevatel aastatel hoida allpool taset 1 isend 1000 hektari jahimaa kohta.
Lisaks andis infopäeval Veterinaar- ja Toidulabori viroloogia-seroloogia osakonna juhataja Katrin Mähar ülevaate seakatku biouuringutest, mis tehti Saksamaal ja Madridis, ning tõdes, et paralleelselt seakatku uuringutele võetakse proove ka klassikalisele sigade katkule, mis levib hetkel Lätis.
KATKUST:
• Üle Eesti kehtib sigade väljas pidamise keeld. Taudistunud aladel peab farmiomanik välistama metssigade ligipääsu kodusigadele ning kõigile vahenditele ja materjalidele, mis võivad sigadega kokku puutuda. Jahil käinud inimene ei tohi minna loomapidaja ettevõttesse ega vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti sigadega kokku puutuda.
• Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse nõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
• Sealiha söömine on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud.
• Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonil 605 4750.
EJSi ja VTA koostöös toimub septembris kaks infopäeva, millest üks toimus täna Tallinnas ning teine 14. septembril Läänemaal Käbi külalistemajas. Infopäevadel käsitletakse seakatkuga seotud tauditõrje hetkeolukorda Eestis, läbiviidud uuringuid ning jagatakse muud teemaga seonduvat värsket teavet.