:format(webp)/nginx/o/2017/09/11/7090849t1ha39b.jpg)
Metsad mängivad võitluses kliimamuutustega tähtsat rolli. Kolmapäeval hääletusele tuleva määruse ettepanekuga soovitakse toetada süsihappegaasi sidumist ELi metsades, et aidata kaasa kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide saavutamisele.
Kliimapoliitika: metsaraie tuleb kompenseerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELi riikides, kus tegeletakse metsaraiega, tuleb tagada ühtne süsihappegaasi sidumine uute puude istutamise või olemasolevate metsade, karja- ja rohumaade majandamise kaudu. See on vajalik, et aidata kaasa ELi kasvuhoonegaaside vähendamise pikaajaliste eesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppe sihtide saavutamisele.
ELi metsad seovad igal aastal süsihappegaasi ligikaudu sellises koguses, mis on võrdväärne 10 protsendi ELi kasvuhoonegaaside heitega.
Liikmesriigid peavad metsaraie tulemusel kasvava heitkoguste hulga «kompenseerima» uute istikutega või olemasolevate metsade ning rohu- ja põllumaade jätkusuutlikuma majandamisega, seisab juulis keskkonnakomisjonis hääletuse läbinud õigusloomes. Kehtib põhimõte, et raie tõttu ei tohi väheneda metsade võime siduda süsinikuheitmeid.
/nginx/o/2017/09/11/7090739t1h9895.jpg)
Euroopa Liidus on kokku 182 miljonit hektarit metsa ning mets katab 43 protsenti kogu ühenduse pindalast. Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola ja Rootsi annavad kokku 70 protsenti ELi metsadest. Eesti territooriumist on metsa ja metsamaaga kaetud 54 protsenti.
Mets on ökosüsteemile vajalik mitmel moel. Mets kaitseb maapinda erosiooni eest, on osa vee ringkäigust looduses, pakub elupaiku loodusliku mitmekesisuse säilimiseks ning tasakaalustab kohalikku kliimat.
Hea tervise juures metsad aitavad kaasa võitlusele kliimamuutustega, kuna fotosünteesi tarbeks seovad puud süsinikdioksiidi.
/nginx/o/2017/09/11/7090821t1haaf9.jpg)
Kõnealuse õigusloome tulemusel lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heitmed ja ühtlasi nende talletamine ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikku.
LULUCF-sektor (maakasutus, maakasutuse muutumine ning metsandus, toim.) koosneb peamiselt metsa- ja põllumaast ning nende vahel toimuvast maakasutuse muutmisest. Sektor mitte ainult ei eralda heitkoguseid, vaid ka seob neid.
Süsinikdioksiidi atmosfäärist eemaldamise eest vastutavad metsad. ELi heitmetest talletavad ELi metsad igal aastal ligi 11 protsenti.
Sektori heitmed tekivad maakasutuse muutmisest (metsast tehakse põllumaa), metsaraie tagajärjel ning tegevusest põllumaadel. Viimase puhul eraldavad heitmeid nii kariloomad kui põllumajanduslik maa ise.
Teised ELi kliimaraamistikku kuuluvad sektorid – heitkogustega kauplemise süsteem ning jõupingutuste jagamise määrus – vaid eraldavad heitmeid.
/nginx/o/2017/09/11/7090825t1he730.jpg)
Õigusloome
Parlamendi eesmärgiks on hoida ära metsaraiest tulenev süsinikuheitmete kasv. Saadikud soovivad liikmesriikidele kehtestada kohustuse, mille alusel tuleb kompenseerida maakasutuses tehtavad muudatused. See tähendab uue metsa istutamist ning metsa- ja põllumaa paremat majandamist.
Pariisi leppest lähtuva ELi kliimaraamistiku eesmärgiks on vähendada heitkoguste hulka 2030. aastaks 40 protsendi võrra võrdluses 1990. aasta tasemega.
Õigusloome peaks tulema täiskogul hääletusele septembris, pärast mida algavad institutsioonide vahelised läbirääkimised lõpliku kokkuleppe saavutamiseks.
Allikas: Euroopa Parlament