Maheleiva tootja otsib veganipirukatega oma turgu

Maheleib omanik Ville Vallaste tunnistab, et väikesel tootjal tuleb kõvasti vaeva näha, et oma tooted tarbijani viia ja kogu aeg uusi müügikanaleid otsida. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Harjumaal Jüri alevis asuv väike pagaritöökoda teeb vähese suhkru- ja soolasisaldusega maheleiba, mida pakub lõunasöögi kõrvale ka samas tegutsevas kohvikus einestajatele. Uudisena on ettevõte nüüd veganitele pirukaid tegema hakanud.

Nagu igal ettevõttel, on ka osaühingul Maheleib oma lugu, millest kõik alguse sai. Nimelt avas 20. sajandi alguses väikeses Mõisaküla linnakeses oma pagaritöökoja Liisa Liplap, kes küpsetas põhiliselt leiba, aga ka muid pagaritooteid. Liisa valmistas leiba nii, nagu seda ikka talus oli tehtud: tõi veskist täisterarukkijahu, lisas sellele eelmise päeva juuretise, vee ning soola ja suhkru. Mingeid masinaid Liisal ei olnud ja ta tegi kõik tööd käsitsi. Tema leib ja muud tooted olid tol ajal ümbruskonnas tuntud oma hea maitse poolest. Kahjuks ei olnud Liisa lapsed pagaritöökoja juhtimisest huvitatud ja nõnda pole ka retseptid säilinud, kahetseb nüüd Liisa lapselapselapselaps Ville Vallaste, kes on osaühingu Maheleib ainuomanik. 

Elu sundis ise tegema

Ville oli lapsena seda lugu kuulnud vanaemalt ja teda hakkas küpsetamine juba varakult huvitama. Kiili elama kolides avastas ta: selleks, et saada häid pagaritooteid, peab minema Tallinnasse ja sealgi pole täisterarukkileiba, kuhu pole pärmi lisatud, lihtne leida. Ühtlasi märkas ta Tallinna lähivaldades töötades, et häid sööklaid, kus tööinimene taskukohase hinnaga lõunaks maitsvat toitu saaks, pole eriti leida.

Kui finantsjuhi töö ennast 2014. aastal ammendas, otsustas Vallaste loobuda palgatööst. «Tahtsin teha midagi muud, mis rohkem huvi pakuks. Mõtlesin, mis see võiks olla, ning otsustasin hakata oma esivanema Liisa eeskujul inimestele ehedat Eesti leiba ja muid pagaritooteid pakkuma. Lisaks avasin Jüris söökla, kust saab head kodust toitu, millega ise lapsest saati kodus harjunud olin,» jutustab ta.

Et mees tõtt räägib, kinnitavad Maa Elu külaskäigu ajal sealsamas einestavad kõrval asuva ABB firma töötajad. «Eriti tore on see, et toitu saab ise valida ja taldrikule tõsta,» kiidab üks noormeestest.

Oma üsna laiast tootevalikust on Vallaste eriti uhke leiva üle, kuhu pole peale täisterarukkijahu midagi juurde pandud ja mis on valminud naturaalse juuretisega. Ka suhkrut ja soola on lisatud poole vähem kui enamikul teiste firmade leibadel, mistõttu need pole kuigi magusad ega soolased. Pagaritooted on samuti tervislikumad, sest neile pole lisatud kunstlikke kergituspulbreid, säilitus- ega värvaineid. Eriti hästi maitsevad tarbijale naturaalse kohupiima ja vahukoorega tuuletaskud.

Poeg poeleiba ei söö

Nelja-aastane poeg Kaspar-Jan armastab väga vanemate firmas valminud leiba ja juustusaiu. Isa oli väga imestunud, kui kord lasteaias õpetaja talt küsis, kas tema laps leiba ei söögi. Selgus, et poiss keeldus lihtsalt poeleiba söömast, sest see talle ei maitsenud.

Töötajaid on ettevõttes seitse, enamik lähedal asuvalt Raasikult. Abikaasa Anneli aitab juhatuse liikmena dokumente hallata. Kui eelnevad aastad kulusid enda ülestöötamise peale, siis tänavu loodetakse lõpuks ka väikesesse plussi jõuda. Kerge see ei ole, sest konkurents leiva- ja pagaritoodete osas on üsna tihe ja tegijaid tuleb kogu aeg juurde. Nii väikesel tootjal nagu Maheleib tuleb kõvasti vaeva näha, et oma tooted tarbijani viia ja kogu aeg uusi müügikanaleid otsida. Lõunasöögi pakkumine oma kohvikus on pagaritöökojale igal juhul suureks abiks olnud.

Maheleiva leivad on müügil mõnes suuremas kaupluseketis ja ka näiteks toiduvõrgustiku Otse Tootjalt Tarbijale ehk OTTi raames ning PERHi haiglapoes Mustamäel. Paraku on ka neid poode, kes on algul Maheleiva tooted sisse võtnud ja siis liiga väikese müügi tõttu loobunud. Hinnas ei saa ju suurte tootjatega, kes teevad masstoodangut, võistelda.

Kui kohvik Jüris töötab tööpäeviti, siis nädalavahetusel käib Maheleib üle Eesti laatadel oma tooteid tutvustamas. Leiba võtavad ka kaks peoteenindusfirmat. Restoranides pole seni veel jalga ukse vahele saadud, sest osa neist küpsetavad pakutava leiva ise, osal on kindlad tarnijad juba olemas ja veel suurem osa ostab odavat poeleiba.

Päikesekiir on paistmas Soomes, kus Jüri pagaritöökojal esialgu kaks püsiklienti, millel on eestlastest omanikud. Lisaks käiakse pakkumas sealsetel suurematel laatadel ja muudel üritustel. Põhjanaabrite juures on kavas nüüd kandepinda sealsete Eesti poodide arvelt veelgi suurendada.

Lootus on ka täiesti uuel suunal, milleks on veganitooted. Need pirukad ja saiakesed valmivad ilma muna, piima, või ja muude loomset päritolu toiduaineteta. Pirukate sees on sel juhul kasutusel sojaliha ja -sojaviiner, kringel koosneb põhiliselt taignast ja moosist. Novembris on plaanis osaleda nende toodetega juba ka taimetoidumessil Kultuurikatlas.