Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/17/5055527t1h589f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
/nginx/o/2017/09/07/7072585t1hc9e7.jpg)
Kui mullune vihmane suvi jättis kartulisaagi nigelaks, siis tänavune suvi paistis varajasele kartulile ja köögiviljadelegi sobivat. Talvekartuli võtmiseks läheb alles nädala-paari pärast, kuid proovivõtmised näitavad head saaki. Seevastu soojemat ilma ihkavale kurgile, kõrvitsale ja porrule polnud suvi sugugi meele järele.
Türi vallas Jõeääre talus köögivilju kasvatava Urmas Laksi hinnangul oli eelmine aasta viimase kümne aasta üks märjemaid. Kuna tänavune suvi palju kuivem polnud, ei julgenud ta suurt midagi loota, kuid varane kartul lubab head saaki. «Varast kartulit võtame iga päev turule müügiks ja saak on vähemalt minu põldudel küll kohe hea,» kinnitab ta.
Talvekartulisortidelt on ta teinud proovivõtmised ja nendegi saagikuse üle pole põhjust nuriseda. «Septembri esimesel nädalavahetusel läheb pealsete purustamiseks, siis lasen kaks nädalat järelvalmida ja kõige varem 18. septembril hakkan võtma,» arutleb Laks kalendrit vaadates. «Siis saame rääkida õigest saagikusest, praegu veel vara öelda.»
Köögiviljadest paistis Laksi maadel tänavune suvi meeldivat punasele peedile, porrule seevastu mitte. Ei tea peremeeski täpselt, mis ei sobinud, oli selleks ilmastik või läks külvikorraga midagi viltu. «Ka Hiina kapsa teine külv ei anna loodetud saaki, kuid maal elades peadki olema mitmekülgne ja valmis kõigeks. Ühe kultuuri saak on parem ühel, teisel teine aasta,» tõdeb ta.
Hirm vihma ees
/nginx/o/2017/09/07/7072611t1h83ec.jpg)
Ka Ambla vallas asuva Rebase talu perenaine Piia Tiigemäe arvab, et kartulisaagist on veel vara rääkida. «Vaid varase kartuli oleme üles võtnud. Kui eelmine aasta oli saak väiksem, siis tänavu hilisem,» sõnab ta ja lisab, et talvekartuli põllud on ilusad. Võtuks läheb neilgi alles kahe nädala pärast. «Tundub, et tuleb hea kartuliaasta, lehemädanik liiga vara sisse ei tulnud, niiskust oli piisavalt ja kartul jõudis kasvada,» loetleb Tiigemäe.
Kui nüüd vaid vihm saagikoristust ära ei rikuks. Oht on olemas küll. «Märja suvega tuleb eriti hoolikalt jälgida, et kartul saaks hoidlas hästi kuivada. Hoidlasse pannes vaadata, et haiget kartulit tervete hulka ei satu,» teab ta.
Köögiviljade osas seletab Tiigemäe, et porrulaugule oligi tänavune suvi jahe. Sellepärast ei andnud need saaki. Seevastu porgand ja peet on ilusad. «Kesiseks jäi ka ubade saak, ka kõrvitsaga on asi päris nutune,» nendib naine.
Tänavu hakkas kõrvits õitsema tavalisest kuu aega hiljem. Nii on viljad Tiigemäe põldudel väikesed ja toored. «Kui annab sooja sügist, siis võivad mõned neist võib-olla valmida.»
Väätsa vallas kartulit kasvatava osaühingu Osa ja Tervik juht Margo Heinmaa sõnab, et neilgi käib varase kartuli võtmine kaupluste ja suurklientide tellimuste järgi. Hilisemate sortide võtmine on alles ees. «Varast kartulit sai võtma hakata juuli lõpust. Selle saak on hea ja paistab, et paras kogus vihma on andnud ka hea kvaliteedi,» lausub ta.
Hilisema kartuli proovivõttude pealt paistab Heinmaale, et sealtki on tulemas parem saak kui eelmisel aastal. Seega ei pea ta oma põldudel saagi tõttu küll sorte vahetama. «Jätkuvalt head saaki annavad varane sort ’Elfe’ ja keskvarane ’Laura’. Põldudelt paistab, et hea saagi saab keskvaraselt sordilt ’Lady Clear’ ja hiliselt sordilt ’Jelly’,» loetleb ta.
’Lady Clear’ on sort, mida Heinmaa kasvatab kolmandat aastat ettevõttele Orkla Snacks & Confectionery, täpsemalt valmivad sellest sordist Taffeli kartulikrõpsud. «Eks kahe nädala pärast näeb täpsemalt, siis võtame hilisemaid sorte ja hoidlasse. Selleks on tarvilik, et koor oleks korralikult kinni, see tagab hea säilivuse,» lisab ta.
Kurgisaak napp
Valgamaal Pukas elav Piret Herm kasvatab aeduba, kurki, kapsast, kaalikat, porgandit, nuikapsast, tomatit ja muid vilju, nii avamaal kui ka kasvuhoones.
Rääkides tänavusest kehvast suvest, ütleb Herm, et see pole köögivilju hellitanud. «Avamaakurki on kõvasti mõjutanud. Kevad oli väga külm, suvi oli külm ja läks kaua, enne kui hakkas üldse midagi tulema. Kasvuhoones samamoodi,» räägib ta. «Oli niiskust ja rõskust, kasvuhoonekurkidele läksid haigused ruttu ligi. Tomat ei lähe punaseks sellepärast, et lihtsalt päikest on vähe ja jahe on.»
Hermi sõnul on tal kauaaegsete põllumeestega juttu olnud, et ei mäletata säärast kevadet ja suve, et nii pikalt oleks külm olnud. «Kasvumajasid kütsime peaaegu poole suveni välja. Seda pole enne nähtud!»
Hinda tõsta ei saa
Herm lausub, et vilets suvi köögiviljade hindu mõjutanud ei ole. «Tegelikult hinnad on umbes samad, mis eelmisel aastal. Võib-olla tomati hind ei lähe nüüd lausa euro peale, see on turul praegu kahe euro ringis. Kurgi hind on sama, mis eelmisel aastal, võib-olla kurgiuputus lõppes rutem.»
Herm käib oma toodangut müümas poolesaja kilomeetri kaugusel Tartu turul. Iga päev. Varahommikul stardib, õhtul saab koju tagasi. Tööpäevad on vähemalt 12 tundi pikad. «Kauplen turul viis kuud jutti oma toodanguga,» ütleb ta. «Keldrisse koguja ma ei ole ning hulgimüüki teinud ka mitte. Mis ise kasvatan, selle turul ära müün.»
Herm on Emajõe linna turul kaubelnud 17 aastat, tal on kindlad kliendid välja kujunenud. «Miinuses ei tööta,» täpsustab ta, «ära elab, aga suuri kasumeid ole, sest rahvast on ikkagi vähe. Kes on harjunud turul käima, need käivad.»
Saak hilisem
/nginx/o/2017/09/07/7072595t1h4eac.jpg)
Võrumaa kartulikasvataja Vaino Saaroja kinnitab, et vilets suvi pole kartulile midagi halba teinud. «Saak on normaalne, lihtsalt jäi paar nädalat hiljemaks.»
Sõmerpalu vallas Hargi külas elav Saaroja ütleb, et kartul maksab sama palju kui eelmisel aastal samal ajal. Kartulivõtuks läheb tema sõnul septembri keskpaigas või lõpupoole. «Praegu nipet-näpet võtame, aga ega kiiret tegelikult pole. Vananaistesuvi alles tulemas.»
Köögiviljadki on tal hästi kasvanud. «Punapeet on väga ilus, porgand ja kapsas kasvavad tavapäraselt,» on ta rahul.
Saarojal on palju maad, kuid osa sellest jättis ta sööti. «Lihtsalt ei ole turgu, kuhu müüa. Suurkasvatajad on igalt poolt endale kõik ära võtnud: asutused ja muud sellised. Ei ole mul midagi teha – järjest vähendan kõike,» tunnistab väikeettevõtja.