Seenelkäik - kas lõigata või tõmmata?

Seenekorjaja võib ise valida, kas kasutab nuga või mitte Peaasi, et pinnast segi ei pööra. Foto: Elmo Riig / Sakala

Käes on seenesõprade pidupäevad. Mõnel pool saab seeni korvidega metsast koju tuua, teises Eesti paigas tuleb pikalt otsida, et üksainus pannitäiski leida.

Kas lõigata või tõmmata?

Kõigile on pähe kulunud tarkus, et seeni tuleb jalalt noaga lõigata, muidu samas kohas järgmistel aastatel suurt saagilootust pole. Viimsel ajal räägitakse aga järjest sagedamini, et tegelikult pole vahet ja seent võib ka jalaga välja tõmmata. Otsustasime spetsialistilt uurida, kuidas tegelikult asi on: kas lõigata või mitte?

Kadri Pärtel, mükoloog:

«Seente korjamisel on kõige tähtsam, et ei kahjustataks pinnast, milles elab peen seeneniidistik – sellest saab seen oma väe ja see on seene eluringis põhiline. On ju viljakeha lühiajaline justkui õun õunapuus ja seene puhul on «õunapuu» enamasti inimsilmale nähtamatult mullas ja kõdus. Kui seene väljatõmbamisega ei kaasne kõdu- ja samblakihi ümberpööramist, siis ei tohiks see niidistikule kahjulik olla ega kuidagi tuleva aasta seenesaagile mõjuda. Samuti ei sekku me siis muu elustiku tegemistesse, kes peale seente veel elavad oma elu.

Ise eelistan söögiseeni korjates siiski nuga, sest siis on lõikepinnalt hästi näha, kui palju seen ussitanud on ja korvi pannes ei tule kaasa mulda, mis teised seened ära määriks. Muide, seeni saab korjata ka kääridega, eriti mugav on lõigata torbikseeni.

Niisiis võib seenekorjaja ise valida viisi, mis just talle parem tundub, kuid tuleb olla hoolikas – segipööratud mets ei tee kellelegi rõõmu.»