Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi ülevõtmiseks koostatud määruse eelnõu, millega karmistuvad nõuded keskmise võimsusega põletusseadmetest väljuvale õhusaastele.
Uus õhusaastedirektiiv võtab sihikule ligi 1000 väiksemate linnade, külade ja koolide katlamaja
/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
6. september 2017, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmise võimsusega (1-50 MW) põletusseadmeid kasutatakse Eestis valdavalt soojuse tootmiseks (väiksemate linnade, külade, koolide jms katlamajad) aga ka tööstuses ning neid on kokku ligikaudu 1000.
Kõige enam kasutatakse neis põletusseadmetes kütusena maagaasi 45%, järgnevad vedelkütused (sealhulgas ka põlevkiviõli) 27%, tahke biomass 23%, raske kütteõli 2%, muud gaaskütused 2% ja muud tahked kütused 1%.
Seadmetele kehtestatakse korstnasisesed vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja osakeste heite piirväärtused. Piirväärtuste ületamine on keelatud ja selle tõendamiseks peab seadme omanik tegema perioodilisi mõõtmisi.
Vanad korstnad saavad pikema üleminekuaja
Uutele seadmetele jõustuvad nõuded alates 2018. aasta detsembrist. Olemasolevatele seadmetele (need, mis on võetud kasutusele enne 20. detsembrit 2018) antakse pikem üleminekuaeg, kuna põletusseadmete viimine direktiivi nõuetega vastavusse võib olla väga kulukaks.
Keskmise võimsusega põletusseadmete heidet hakati Euroopa Liidu tasandil reguleerima, sest õhusaaste on riigipiire ületav probleem ning enam kui pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides ületatakse inimtervise kaitseks kehtestatud välisõhu saasteainete tasemeid seirejaamades.