/nginx/o/2017/09/05/7067183t1h6a01.jpg)
Käesoleval nädalal toimub Tartus rahvusvaheline EuroDendro 2017 konverents, mis toob kokku enam kui sada puude aastarõngaste uurijat 25 Euroopa riigist, kuid ka teadlasi Aasiast ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikast.
Aastarõngaste uurimine ei piirdu ainult kändudega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esitlusele ja arutlusele tulevad dendrokronoloogia uued ning põnevad edusammud. Konverentsi kavas on 52 suulist ning 50 stendiettekannet. Käsitlust leiavad nii kliimamuutuste tuvastamine puude aastarõngaste kaudu kui ka tahvelmaalide, laevade, ajalooliste ehitiste dateerimine ning palju muud.
Konverentsi esinejate hulgas on dendroklimatoloog ning aastatuhandete pikkuste aastarõngaste kronoloogiate autor Samuli Helama (Soome), puidu anatoomia spetsialist Katarina Čufar (Sloveenia) ning laiahaardelised puitobjektide dateerijad Tomasz Ważny (Poola, USA), Aoife Daly (Taani), Kristof Haneca (Belgia).
Hea dendrokronoloogide võrgustik
«Dendrokronoloogide töö on piiriülene – olgu selleks kliimauuringud või puitesemete vanuse ja päritolu määramine. Näiteks Kadriorust leitud laevavrakkide või Piirissaare palvemaja põlengust päästetud tammelaudadest raamatukaante dateerimine on võimalik vaid tänu heale rahvusvahelisele dendrokronoloogide võrgustikule, kuna puit, millest nimetatud objektid on valmistatud, ei ole kohalikku päritolu. Seega aitab konverents tugevdada ja laiendada teadlastevahelisi sidemeid ning luua uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks Eesti dendrokronoloogide osalusel,» selgitab üks konverentsi korraldajaid ning Eesti tuntuim dendrokronoloog Alar Läänelaid. «On erakordne, et Eestil on võimalus võõrustada aastarõngauurijaid üle Euroopa ja kaugemalt,» lisab Läänelaid.
Konverentsi-ekskursiooni käigus külastavad dendrokronoloogid maailma ja Eesti rekordpuid, puutumatut raba kui ka Setu tsässonaid, mis on aastarõngaste järgi dateeritud kui ühed vanimad säilinud puitehitised Eestis.
EuroDendro 2017 konverentsi korraldavad TÜ geograafia osakond ning Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakond.
Rohkem infot leiab konverentsi kodulehelt.