/nginx/o/2017/09/04/7064449t1h2cc3.jpg)
Homme tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele Raivo Kalle filosoofiadoktori väitekiri teemal «Eesti looduslike ressursside kasutamise muutus: looduslike toidutaimede näitel. Change in Estonian natural resource use: the case of wild food plants».
Doktoritöö: looduslikud toidutaimed vajuvad tasapisi unustusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töös uuriti, milliseid looduslikke toidutaimede liike on Eesti territooriumil läbi aegade kasutatud, kuidas nende taimede kasutus on ajas muutunud ning mis on neid muutusi põhjustanud
«Biokultuurilise mitmekesisuse säilitamise tähtsuse üheks näiteks on looduslike toidutaimede kasutamine. Looduslikeks liikideks pidasin töös neid liike, mis on võimelised paljunema ja levima looduslikes kooslustes ilma inimese kaasabita või mida ei kasvatata otseselt toiduks,» selgitas Raivo Kalle.
Tööst selgus, et perioodil 1777–1960 on kirjalikes ja arhiiviallikates nimetatud 146 soontaimeliiki. 2011/2012. aasta talvel viidi töö raames läbi üle-eestiline küsitlus, mille vastuste põhjal tuvastati 118 liiki. «Tulemused näitasid, et praktiliselt kadunud oli laste näksidest mugulate ja juurikate söömine, ka ei panda looduslikke liike enam leivatäiteks. Märgatav muutus oli looduslike maitsetaimede kasutamisel: õlle ja taari koostises, viina ning veri- ja tanguvorsti maitsestamisel,» ütles Kalle. Varasemaga võrreldes oli oluliselt rohkem liike, millest tehti kevad-suvisel ajal salateid ja rohelisi suppe.
Unustamise võlg
Kalle ütles, et liikide kasutus on muutunud väga erinevatel põhjustel, muuhulgas tõi ta välja kasvukohtade kadumise, vähese viibimise looduses, reostatuse ja parema varustatuse poetoiduga. «Taimekasutuse muutuse kirjeldamiseks loodi termin «unustamise võlg», mis iseloomustab olukorda, kus inimene küll teab ja on kogenud lapsepõlvest, kuidas taimi kasutatakse, kuid ise pole oma hilisemas elus enam niimoodi teinud ja on kasutuse reaalsed oskused unustanud ning neid edasi ei anna,» lisas Kalle.
Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 5. septembril algusega kell 9.15 aadressil Kreutzwaldi 5-2A1. Doktoritöö juhendajateks on prof. Tiiu Kull, dr. Renata Sõukand, dr. Rajindra K Puri, oponendiks prof. Manuel Pardo de Santayana (Autonomous University of Madrid).