E-metsanduses on uued võimalused

Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kui metsaomanik soovis suve lõpus raiete tegemiseks elektroonilist metsateatist esitada, nägi ta metsaregistri teadet, et 11. septembrini seda teha ei saa, kuna käib registri uuendus. Keskkonnaministeeriumi seletuse järgi ühendatakse senised rakendused ühte süsteemi: avalik register seotakse otse e-metsateatiste ja metsa inventeerimisandmete esitamisega ning tehakse muid uuendusi, mis registri kasutamise mugavamaks muudavad.

Kui vaadata veidi ajas tagasi, on «e-metsastumine» kiire olnud just praegusel aastakümnel. E-metsateatise esitamise võimalus jõudis näiteks kätte alles 2014. aastal. E-veoselehtede süsteem «Elvis» tuli metsa- ja puidutööstusliidu eestvõttel 2011. aastal. Just nüüdsel kümnendil on järjest täienenud metsatööde korraldamist hõlbustavad e-lahendused, mis põhinevad metsaregistri andmetel.

Viimaste aastate küsimus

«Kui seitse aastat tagasi erametsandusse tööle tulin ja mõtlema hakkasime uutele võimalustele, mis metsatööde korraldamisel Exceli tabeleid asendaksid, oli see esialgu nagu vastu seina jooksmine,» meenutab Läänemaa metsaühistu juht, erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link. Ühistu läks metsanduslike tarkvaralahenduste peale üle järk-järgult ja koostöös tarkvaraarendajaga ning on nüüdseks see, kes teistele oma kogemuse põhjal nõuandeid jagab.

«Mõne minutiga näed hallatavate metsade kohta kõike. Ma ei oska paremat tahta,» ütleb OÜ Kinnistu juht Mart Erik, kelle ettevõte «e-metsastus» alles hiljuti. Erik räägib, et vajadus Exceli tabelite süsteem välja vahetada ilmnes ammu – käsitsi täidetud tabelites on vigade hulk liiga suur. Prooviti üht tarkvara, mis osutus liiga keeruliseks. Lõpuks valiti välja lahendus, mida kasutab ka Läänemaa metsaühistu.

Kui lihtsustatult öelda, on Läänemaa metsaühistu e-metsas pidevalt silme ees kõikide liikmete metsaandmed ja igal hetkel on võimalik vaadata, mida on vaja teha ja kusmaal metsatööd on. Näha on istutamispinnad ja lõigatud tihumeetrid, rääkimata sellest, et ühistu saab ühe nupuvajutusega öelda, kui mitu hektarit liikmete omandis on või näiteks, kui palju on sealhulgas kaitsealasid.

«Metsatöid korraldades sisestab tööde juht olemasolevate andmete alusel otsuseid tehes süsteemi töökäske. Harvesterijuht lisab selle, mis puidusorte ja kui palju ta on üles töötanud. Traktorijuht, kes neid andmeid näeb, veab puidu tee äärde välja ja ka see töö on süsteemis täpselt jälgitav,» toob Mikk Link näiteks. Samas süsteemis saab autojuht täita e-veoselehe, mis liigub edasi Elvisesse, kust seda omakorda saab näha puidu kokkuostja.

Mikk Link lisab, et Läänemaa metsaühistus tegeleb kogu süsteemi juhtimisega metsameister, kes korraldab ka puidu veo ostja juurde. «Ühistu raiemaht on 30 000 tihumeetrit aastas ja sellega saab üks inimene hakkama. Kui kogus oleks 60 000 tihumeetrit, tuleks hakata mõtlema, kas võtta tööle eraldi inimene, kes logistikaga tegeleb. 100 000 tihumeetrit on piir, kus kindlasti peaks selle poole jaoks logistik olema.»

Kuhu edasi?

Üldisem suund on olemasolevate eri funktsioonide ühildamine, et e-lahenduste kasutamine oleks mugavam. Teine suund on lahenduste täiustamine konkreetse kasutaja vajaduste järgi. Selle poolega on metsandusliku tarkvara arendajad jõudnud sinna, et kasutajad juba kiidavad. «Kõik, mis puudutab töid metsas, on olemas,» ütleb Mikk Link.

«Üksikule metsaomanikule oleks sellise süsteemi pidamine muidugi kallis, aga näiteks metsaühistule ja suuremale ettevõttele on selline tarkvara asendamatu tööriist,» räägib Mart Erik.

Kui küsida, kas pika kasutajakogemusega Läänemaa metsaühistu unistab ka millestki täiesti uuest, läheb Mikk Link jutuga metsast välja logistika poolele.

«Üks asi on küll,» ütleb ta. «Osaühingul Deskis on olemas veologistika kalkulaator, kuhu saab sisestada puidu lõpphinna ja autotranspordi hinna ning mitu sihtkohta, mille põhjal kalkulaator arvestab, mis neist parim on. Unistan sellest, et see andmestik oleks laiem ja annaks võimaluse metsaomanikule hinnakalkulatsiooni tehes pakkuda hetke parimat lahendust.»

Link selgitab, et mõtleb kaardirakendust, kus oleks nii transpordihinnad kui ka puidu kokkuostuhinnad, teeolud jne. «Mõtlen varianti, kus kalkulaator arvestab välja, et eile oli kõige kasulikum müüa ühele, kuid täna, mil teine on hinda muutnud, on kasulikum hoopis selle teisega kaupa teha.»

Tarkvaraarendaja jaoks on puidu kokkuostuhinnad info, mida avalikult kätte ei saa. «Oleme seda teemat pisut uurinud,» räägib Peep Teppo OÜst Deskis. «Kokkuostjatel on igale kliendile erinevad hinnad ja seda infot peetakse tundlikuks äriinfoks. Seega ei ole kindlasti kõik kokkuostjad valmis seda teenusena internetis jagama.»

Peep Teppo sõnul oleks ainus lahendus, et kasutajad uuendavad ise oma andmebaasis hinnainfot ja siis saab tarkvara seda infot kasutades teha soovitusi. «Soovitusi seepärast, et lisaks hinnale on ka muid parameetreid – näiteks tarnekohustused, mis määravad, millisesse sihtkohta konkreetne materjal lõpuks viiakse,» ütleb Teppo.

Mikk Link näeb logistika poole huvitavaid võimalikke edasiminekuid seoses Metsaühistu kaubamärki hoidva ja juba Deskise tarkvara kasutava keskühistuga Eramets. Kaubamärgi alla koondunud ühistud turustavad puitu keskühistu kaudu ja sinna on kogunenud piisavalt palju puiduturuinfot.

Metsandusliku tarkvara arendajaid on Eestis mitu, lisaks erinevad kombineeritud lahendused.