Eesti toidu kuu keskendub noortele

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Selle aasta Eesti toidu kuu keskmes on lapsed ja noored, kelle kaudu tahetakse kohaliku toidu eelistajate osakaal taas tõusuteele viia. 

Eesti toidu kuu projektijuht Kadi Raudsepp, me räägime ju Eesti toidust kogu aeg, miks sellist eraldi kuud veel vaja on?

Idee sündis 2015. aastal, mil ministeeriumis tekkis mõte, et oleks vaja üht suuremat üritust, mis koondaks kõik Eesti toiduga seotud ettevõtmised ühe mütsi alla. Et sellest kujuneks suur Eesti toidu pidu. September, mil meie toidulaud on kõige rikkalikum, tundus selleks väga hästi sobivat. Kui vaadata neid tarbijauuringuid, mida igal aastal tehakse, siis näeme, et üldine Eesti toidu eelistamine püsib küll 75–80 protsendi ringis, kuid muret teeb, et nooremate inimeste hulgas on see langenud. See tähendab, et toidu kodumaisus pole noorte seas väga hinnas.

Seepärast siis otsustasitegi tänavu keskenduda lastele ja noortele?

Praegu on meil laste ja noorte kultuuriaasta, nii et Eesti toidu kuu peaks sellega hästi haakuma. Tahame koos toidutegijatega selgitada, mis see Eesti toit on, kust see tuleb ja mis sellest teha saab – algatada selleteemalise diskussiooni noorte osavõtul. Teisalt on huvitav teada saada, mida lapsed ise tahaksid omalt poolt Eesti toidule lisada, et see maitsev oleks.

Igas peres vist ei olegi nii tavaline, et koos süüa tehakse ja ühise toidulaua taga istutakse?

Kahjuks küll. Inimesed liiguvad palju ja kõigil on nii kiire. Seetõttu üritamegi äratada toidu valmistamise vastu huvi just laste ja noorte seas, kellest sõltub ju Eesti toidu tulevik. Teeme tänavu koostööd Kahvliahvi Kokakooliga. Eesti toidu kuu avaüritus on 3. septembril kell 12 Vääna mõisakoolis. Sinna saavad tulla pered koos lastega, töötubades kaasa lüüa ja üheskoos süüa teha. Põhitooraineks on Eesti toiduained, kuid et asi oleks huvitavam, siis lisatakse neile teisigi maitseid. Päeva juhivad lapsed. Koostöös meediaväljaannetega korraldatakse mitmeid toidu valmistamise konkursse.

Millised huvitavad üritused septembris veel aset leiavad, kas neid on üle Eesti?

Põllumajandusmuuseum panustab märkimisväärselt – kuu algul on Tartus sügisnäitus ja lõpus lõikuspüha tähistamine. Lastele on kavas igasuguseid üritusi, näiteks kondenspiima, kodujuustu ja juustusaia päevad. Igal sügisel ja tänavugi toimub Olustveres hoidisemess ja Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäev. Kolmandat aastat leiab aset kokkade foorum Sauce, mis toob Eestisse 11. septembriks toidumaailma tipptegijaid ja mis peetakse ERMis. Sellele järgneb samas Peipsimaa maitsete aastale ja sealsele toidukultuurile pühendatud seminar. Kindlasti on kuu keskel põhjust sõita Hiiumaale, kus toimub toidu- ja kunstinädal. Saaremaa toidufestivali raames on kavas aga üritus nimega Põrsas Kotis, kus pileti ostja ei tea ette, millised maitseelamused teda ootavad. Peipsimaal on veel sibulatee puhvetite päev ja palju teisi üritusi. Eesti toidu kuu ettevõtmistega on kaetud terve Eesti.

Tegelikult propageerivad Eesti toitu ju ka kõik meie linnades toimuvad kodukohvikute päevad, sest sealgi valmistavad kooke-pirukaid ja võileibu pered ise ja enamasti kodumaisest materjalist.

Kindlasti. Septembris tuleb Tallinnas Uue Maailma festival ja paljud linnaosad teevad oma avatud uste päevi. Neid, kes tahaksid meie programmis osaleda, tuleb iga päevaga juurde. Ega me muud tuge paku, kui aitame kaasa teavitamisel ja paneme kogu info üles Eesti toidu kuu kodulehele aadressil www. eestitoit.ee.

Eraldi teema on kodust väljas hea Eesti toidu söömine. Selleks on Eesti Toidutee söögikohad koostanud spetsiaalsed menüüd. Mööda Eestit ringi sõites ja sügist nautides on igaühel võimalik enda jaoks mõni uus söögikoht avastada. Kokku tehakse Eesti toidu kuu jooksul üle 30 kodumaisele toidule pühendatud ürituse ja festivali. Mullu külastas Eesti toidu kuu ettevõtmisi ligi 75 000 inimest.

Kas kala kui kohalik toit ka mingit tähelepanu leiab?

Pöörame sellele tänavu kohe eraldi tähelepanu. Septembri viimane nädal on meil kalanädal, kus oma toodangut tutvustavad Eesti kalakasvatused koos Eesti tippkokkadega. Näiteks on siis viies Eesti koolis ühe kohaliku kasvataja kala laual, kuid kala pakutakse mujalgi.