Nüüdseks on metssigade küttimismahud paigas

Metssea sõrg

FOTO: JAANUS LENSMENT/PM/SCANPIX BALTICS

Keskkonnaamet kinnitas sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud Hiiu-, Saare- ja Põlvamaal, kus seni ei jõutud mahu osas kokkuleppele.

Hiiu-, Saare- ja Põlvamaa jahindusnõukogud ei jõudnud kokkuleppele metssigade küttimise mahu osas või määrasid keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksema limiidi, edastas keskkonnaamet.

Seakatku hääbumiseks on seatud eesmärgiks langetada tuleva aasta veebruari lõpuks metssigade asustustihedus alla 1,5 isendi 1000 hektari kohta igas jahipiirkonnas. Selleks tuleb metssigu küttida vähemalt keskkonnaagentuuri etteantud mahus, mis käesoleval jahiaastal on vähemalt 7550 isendit.

Seal, kus seakatku mõjul on metssea arvukus vähenenud juba alla 1,5 isendi 1000 hektari jahimaa kohta, tuleb jätkata küttimist vähemalt juurdekasvu ulatuses ning arvukus tuleb viia järgnevatel aastatel tasemeni kuni üks isend 1000 hektari jahimaa kohta.

«Seakatku ja intensiivse küttimise tõttu on lisaks metssigade arvukuse vähenemisele toimunud ka muutused isendite populatsiooni soolises ja vanuselises struktuuris. Vältimaks olukorda, kus küttimisstruktuurist kinnipidamine võib jahimeestel takistada küttimismahu täitmist, on küttimisstruktuur 2017/2018. jahiaastal kõigis maakondades soovituslik. Kütitavate kesikute ja täiskasvanud isendite seas võiks emiste osakaal olla vähemalt 50 protsenti, põrsaste osakaal kõigi kütitavate isendite seas võiks samuti olla 50 protsenti,» lausus keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Peibutussöötmine

Metssigade lisasöötmine on jätkuvalt keelatud. Lisasöötmine on lubatud vaid erandkorras metssigade peibutamise eesmärgil, et võimaldada varitsusjahti kõrgistmelt. Jahimaa 1000 hektari kohta on lubatud kuni üks söötmiskoht, kus võib korraga maas olla kuni 5 kilo sööta.

«Sel jahiaastal on juba kütitud umbes 28 protsenti metssigade küttimismahust,» sõnas Rakko. Möödunud jahiaastal kütiti Eestis kokku 17 415 metssiga. Lisaks kütitud isenditele läksid küttimiskohustuse täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega isendid, nii et metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 18 338 isendi võrra. Üleriigiline küttimiskohustus oli 18 272 isendit.

Küttimismahust kinnipidamise eest vastutab jahipiirkonna kasutaja. Küttimiskohustuse täitmata jätmise eest võib jahipiirkonna kasutajat karistada rahatrahvist kuni jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseni.

Populaarne

Tagasi üles