Sügis on jõudsalt ning pöördumatult lähenemas ja ilmad muutumas niiskemaks ning jahedamaks. See tähendab ka kütteperioodi kätte jõudmist ning küttekollete aktiivsemat kasutusele võtmist, kirjutab Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Indrek Laanepõld.
Ahju- ja pliidiomanikud peaksid nüüd kiirustama
Päästjad on saanud esimesed väljakutsed tahmapõlengutele, mis kahjuks näitab, et suveperioodi ei ole kasutatud otstarbekalt ja korstnapühkijat ei ole kutsutud küttekoldeid hooldama. Nüüd on aga viimane aeg seda veel teha.
«Tõenäosus, et saate korstnapühkija enda kodu turvalisust kontrollima ja seda lähima paari nädala jooksul, langeb iga tunniga. Sügis on olnud läbi aegade nende meeste töö kõrghetk ja hilinejad peavad ootama oma järge ligi kuu või isegi rohkem. See aga tähendab, et puhastamata küttekoldes võib tekkida tahmapõleng ja võimalus, et riskite kogu oma varaga, on väga suur,» ütles Laanepõld.
Kel aga korstnapühkija juba käinud ja lõõrid puhtaks tehtud, siit teile mõned soovitused:
Kui küttekollet ei ole pikemat aega kasutatud, ärge laduge esimesel kütmisel ahju- või pliidikollet kohe pilgeni puid täis. Esialgu pange väike kogus pilpaid või paberit, et küttekolde käigud ja korsten üles soojendada. Nii tagate, et esimesel kütmisel «ei aja ahi suitsu sisse». Kui pliidil on kaks siibrit – suvine ja talvine, siis tehke mõlemad alguses lahti. Küttekollete siibritel on kaks asendit, kas kinni või lahti, tõmmet reguleeritakse küttekolde õhuvõtu avadega, mitte siibritega.