Eesti-Vene ühiskomisjon: Narva jõe vesikonna seisund on paranenud

Raudteesild Narva jõel

FOTO: EERO VABAMÄGI/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti ja Venemaa piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise ühiskomisjon leppis sel nädalal Venemaal Sotšis kokku tegevussuunad kahe riigi ühise piiriveekogu kaitse ja majandamise korraldamiseks järgmisteks aastateks ning tõdesid, et Narva jõe vesikonna seisund on paranenud.

Ühiskomisjon arutas teisipäeval ja kolmapäeval Narva jõe ja Peipsi-Pihkva järve veemajanduse olukorda ning Narva hüdroelektrijaama hüdrotehniliste rajatiste seisukorda, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja reedel BNS-ile. Lepiti kokku, et jätkatakse seniste koostöösuundadega, sealhulgas ujuvsaarte jälgimise ja operatiivse teabevahetusega nende asukoha muutusel Narva jões.

Ühine põhjavesi

Samuti jätkatakse pinna- ja põhjavee, ka piiriülese Voronka põhjaveekihi, seirega. Piiriülesest Voronka veekihist võtavad oma joogivee Sillamäe ja Narva-Jõesuu linn, mistõttu on vajalik tagada, et ei toimuks sellest veekihist põhjavee liigvõttu, teatas pressiesindaja.

Ühiskomisjoni kaasesimehena Eesti poolelt juhtinud keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv ütles, et viimase 20 aasta jooksul on Peipsi-Pihkva järve ja Narva jõe seisund kahe riigi vahelise koostöö ja meetmete rakendamise tulemusel stabiilne ja trendiga paranemise suunas. «Näiteks on kümne aasta jooksul Narva jõe vesikonna reostuskoormus lämmastiku osas vähenenud 29 protsenti ja fosfori osas tervelt 44 protsenti. Reostuskoormuse vähenemine jõgedes on viinud reostuse olulisele vähenemisele ka Peipsi järves,» lisas Talijärv.

Mustvee reovesi on kõige tähtsam

Eestis on Peipsi järve mõjutavatest reoveepuhastitest 20 koostööaasta jooksul korda tehtud Põltsamaa, Tartu, Põlva, Võru, Räpina, Väike-Maarja, Jõgeva, Otepää ja Mustvee reoveepuhastid. Mustvee puhastil on oluline mõju Peipsi järvele, kuna selle heitveed suubuvad otse Peipsisse. Ülejäänud reoveepuhastid mõjutavad Peipsi järve kaudselt läbi sinna suubuvate Emajõe ja Võhandu jõe ja omakorda neisse suubuvate väiksemate jõgede kaudu.

Lisaks on Peipsisse suubuvate jõgede kaladele tagatud läbipääs, samuti taastatud ja hooldatud kudealasid. Näiteks on Emajõel avatud 17 vanajõe suudmed, muutes need kaladele läbipääsetavateks ning taastatud on kalade kudealasid. Kõik see on tulnud kasuks Peipsi järve kalastiku seisundile.

Venemaagi panustab ja arendab

Sarnaselt Eestile on ka Venemaa panustanud Peipsi järve seisundi hoidmisse ja parandamisse, seda nii Pihkvas, Gdovis ja Petseris.

Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise kokkulepe sõlmiti 20 aastat tagasi, 20. augustil 1997. Selle kokkuleppe raames toimib koostöö nii ekspertide kui ühiskomisjoni tasemel. Koostatud ühisprogrammide alusel on korraldatud piiriveekogude seire, samuti teabevahetus piiriveekogude veemajandusliku olukorra kohta. Veemajandus- ja veekaitseliste meetmete tulemusel on vete seisund stabiilne ja saasteainete heide vähenemas.

Järgmine ühiskomisjoni istung toimub 2018. aasta kolmandas kvartalis Eestis.

Populaarne

Tagasi üles