:format(webp)/nginx/o/2017/08/25/7026739t1h8a87.jpg)
Kodanikeühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) leiab, et Raplamaal Velise jõe ääres rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 alal ehk Salavalge-Tõrasoo loodusalal sel suvel olnud keskkonnarikkumiste tõttu tuleb ala laiendada ning selle kaitsekorda karmistada.
EMA: Veliste jõe ääres tuleb looduskaitsemeetmeid karmistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase kolmekümne aasta jooksul on Velise jõe veepind inimtegevuse mõjul järk-järgult alanenud, selle suve jooksul tekitatud kahjud küündisid aga piirkondliku ökokatastroofi mõõduni, kuna veepind kahanes peaaegu poole võrra, teatas EMA koordinaator Linda-Mari Väli reedel BNS-ile.
Keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon ei reageeri
Väli teatel on Raplamaa elanik Vaike Martin viimase kolme kuu jooksul näinud pealt seaduserikkumisi oma kodu kõrval asuva Velise jõe kallastel. «Martinile jääb arusaamatuks, miks on keskkonnaamet väljastanud majandustegevust võimaldavad raieload veekaitsevööndisse, kus selline tegevus peaks tegelikult keelatud olema. Raiete käigus on toime pandud ohtralt seaduserikkumisi, millest naine terve suve kestnud raietööde käigus ka keskkonnainspektsiooni korduvalt teavitas,» sõnas Väli.
«Kuna keskkonnainspektsioon rikkumistele ei reageerinud, siis pöördus Vaike Martin abi saamiseks EMA poole, kes esitas sel nädalal keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni vastava eriala juhtivametnikele keskkonnarikkumistest teavitavad protokollid ning neid tõendava fotomaterjali. Dokumenteeritud on kõiki seaduserikkumisi, sealhulgas raietegevust otse kaldakaitsevööndis, sanitaar- ja harvendusraie tingimuste vastu eksimist, jõe risustamist ning üldkasutatava tee rikkumist. Kõige selle tulemusel on jõe pind käesoleva suve jooksul pea poole võrra alanenud, mida tõendavad ka varasemate piltide ning praeguse fotomaterjali võrdlemine,» rääkis Väli.
Liigirikkus ja loodusväärtused vajavad kaitset
/nginx/o/2017/08/25/7026751t1ha520.jpg)
EMA koordinaator sõnas, et samal ajal, kui Velise jõe loodusväärtused raietööde tõttu kannatavad, leiab jõest ja selle ümbrusest mitmeid kaitsealuseid loomaliike, keda tuleks keskkonnakoormuse suurendamise asemel hoopis hoida. «Kohalikud elanikud on tunnistanud sel suvel sagedasi must-toonekure külastusi, kes suure tõenäosusega sealsamas pesitseb. Jões elab kaitsealuseid kalu ning kahtlustatakse haruldase magevee-punavetika olemasolu. Veekogu ümber pesitseb jäälinde, musträhne, mitmesuguseid kakulisi, kaitsealuseid nahkhiiri ja kiile, vähemalt kuut liiki orhideelisi ja muid loodusimesid,» sõnas Väli.
Raie tuleks peatada kuni kaitsekord on paigas
/nginx/o/2017/08/25/7026767t1h8f7d.jpg)
«Sellest johtuvalt andis EMA täna hommikul keskkonnaameti liigikaitse ja kaitse planeerimise büroode juhatajatele omapoolsed ettepanekud Velise jõe hoiuala piiride laiendamiseks ning kaitsekorra karmistamiseks, kuna praegune kaitsekord on võimaldanud oluliste keskkonnarikkumiste toimepanekut, kahjustades haruldase paiga tundlikku loodust. Kodanikuühendus toetub oma taotluses keskkonnaseaduse üldosa seadusele, mis puudutab olulise ebasoodsa mõju tekitamist Natura 2000 võrgustiku alale. Velise jõe ääres toimunud raied on leidnud aset Natura hoiuala vahetus läheduses ning seega selle otseses mõjuväljas, seepärast tuleks edasised raietööd kõnealusel kinnistul peatada, kuni on paika seatud üldsuse ning keskkonna vajadusi arvestav kaitsekord,» rääkis Väli.
Selleks, et tulevikus Velise jõe juhtumiga sarnaseid juhtumeid ennetada, tegi EMA sel nädalal riigikogu saadikule Märt Sultsile ettepaneku esitada eelnõu looduskaitseseaduse muutmiseks, mis praegu lubab kalda piiranguvööndis kahe hektari suuruseid lageraielanke. «Kuna praegune praktika näitab, et sellised raied ulatuvad pahatihti veekaitsevööndisse, samas kui keskkonnaametil ja keskkonnainspektsioonil puudub raielubade ja rikkumiste asjakohaseks menetlemiseks jõudlus, siis tuleb seaduse sõnastust karmistada, et see oma veekaitselist funktsiooni ka reaalsuses täidaks. Saadik oli EMA poolt algatatava eelnõu suhtes entusiastlik,» lausus Väli.