Suvelõpu ahvatlused puukoolides

Suurtel istikuallahindlustel võite sattuda väga soodsatele leidudele ja saada sedasi taimi, mida muidu osta ei raatsiks.

FOTO: Liis Treimann

Elulõngad, ronitaimed ja rododendronid –50%. Valik lehtpõõsaid poole hinnaga. Kõik paljasjuursed hekitaimed –50%. Kõik mullapalliga okaspuud –20 kuni –50%. Kõik veetaimed –40% ja suur valik kõrrelisi –30%. Kaks roosi ostad, kolmanda saad tasuta. Kõik marjakultuurid 1=2. Viimased 300 elupuud ’Brabant’ vastupandamatu hinnaga 2.90 ...

Sellised pakkumised meelitasid eelmisel nädalal ostjaid puukoolide ja aiaäride kodulehtedel. Ja ülihäid pakkumisi tuleb kindlasti veel, sest suve lõpp ja sügis on hea istutamisaeg ning müüjad tahavad vastu talve oma taimevarusid vähendada.

Nüüd pole kastmise pärast muret

Sügise teeb heaks istutusajaks eelkõige see, et tänu vihmadele on mullas piisavalt niiskust. Eriti oluline on see kergetel liivakatel muldadel. Ilmad muutuvad jahedamaks, õhk on niiske ja veekadu on mullast hoopis väiksem kui suvel või kevadel. Seetõttu pole nüüd istutatud taimede kastmisega suurt muret: kui pole laussadu, võiks korra nädalas ikka kasta, aga harva juhtub, et sügisel istutatud taim kuivamise pärast otsa saab.

Sügisel istutatud taimed hakkavad kevadel ruttu kasvama. Kui istutate alles kevadel suve algul või kevadel õitseva püsiku või põõsa, siis sisuliselt kaotate aasta, sest esimesel aastal te tema ilu ju veel ei näegi. Varasügisel istutage seepärast ära forsüütia, pajud jt varakevadel kasvu alustavad või õitsevad taimed.

Kevadel on aiatöid palju, kuid paljasjuursete taimede istutusaega on väga napilt: need tuleb mulda saada ajavahemikul, mis jääb maa sulamise ja pungade puhkemise vahele, ja mõnikord on seda aega vaid kaks nädalat. Kui taime juured viga saavad, toibuvad nad istutamisest poole suveni ja kauemgi.

Mõelge hästi ja ostke targalt

Suurtel istikuallahindlustel võite sattuda väga soodsatele leidudele ja saada sedasi taimi, mida muidu osta ei raatsiks. Enne ostmist tasub aga siiski kodus eeltööd teha, sest ükskõik kui odav, mõttetu ost tähendab ikka lihtsalt raha raiskamist. Mõttetud on taimed, mille jaoks teil tegelikult aias ruumi või sobivat kohta ei ole ja mis ei pruugi talve üle elada.

Võrrelda tasub mitme puukooli ja aiaäri pakkumisi. Muidugi tuleb enne osturetke otsustada, kui palju saate kokku kulutada ja milline oleks sellest lähtuvalt teie soovide-vajaduste pingerida.

Istutusaeg aitab koostada pingerida

Pingerida aitab koostada näiteks taimede optimaalne istutusaeg ja järjekord. Suvelilled ja suvised amplitaimed olgu nüüd kui tahes odavad, nende aeg on kindlalt möödas. Sügise algul istutatud püsikud jõuavad enne külmi kindlasti juurduda. Neil on selleks vaja kolme-nelja nädalat, siis pole enam ohtu, et külm nad mullast välja kergitab. Kõrged püsikud, mille varred ja lehed on veel rohelised, kärpige madalamaks. Juurdumist soodustab seegi, kui eemaldate kõik õied koos varrega. Kui hind on hea, ärge ostke samast liigist ja/või sordist üht või kaht, vaid ikka viis, seitse ja rohkemgi lille – suuremate taimerühmadega saavutab alati ilusama tulemuse. Kaht taime paiguta kuidas tahad, need moodustavad alati rivi, kena rühma on lihtsam luua paaritu arvu taimedega. Õrnemate taimede juuri tasub pakase eest kaitsta muruniitest vms multšiga.

Roose võiks ehk istutada augusti lõpuni. Peenraroose tuleb talveks katta ja nende soetamine on õigem kevadeks jätta. Igihaljad rododendronid, läiklehised mahooniad jmt taimed tahavad varakevadel varjutamist, neidki on seepärast kindlam istutada kevadel.

Talveõrnad taimed jäägu kevadesse

Rahulikult võiks praegu ostmata jätta kõik talveõrnad taimed. Kui tahate siiski katsetada, istutage neid kevadel ja ikka võimalikult hea mikrokliimaga paika, siis saavad need taimed järgmise talvega kindlasti paremini hakkama. Korralikult juurdumata istikud saavad tihti talvekahjustusi. Talveõrnad on näiteks magnooliad, budleiad, aktiniidiad, suureõielised elulõngad, peensaagjas kirsipuu jt ilukirsid, kalifornia ja tömbiokkaline ebaküpress, kirss-kontpuu, jugapuud, kämmalvahtrad, alpi kuldvihm, jaapani kerria, valge mooruspuu jmt. Kui kahtlete, uurige asja näiteks Eesti Dendroloogia Seltsi kodulehelt, sealsest artiklite jaotusest leiate Eestis külmaõrnade liikide nimekirja. Vastupidavus sõltub taime päritolustki, Eestis paljundatud ja üleskasvatatud istikud on kindlasti vastupidavamad, kui alles kevadel Hollandist või mujalt meile sissetoodud poputatud taimed, mis ei pruugi õigel ajal kasvu lõpetada ja talveks valmistuma hakata. Esimesel kasvuaastal tasub okaspuid ja igihaljaid taimi kindlasti varjutada varakevadise päikese eest.

Okaspuud tahavad natuke rohkem juurdumisaega kui lehtpuud ja -põõsad ning seepärast on hea, kui okkakandjad saavad istutatud septembri keskpaigaks, lehtpuid ja -põõsaid saab istutada veel oktoobriski. Arvestage, et suured taimed juurduvad aeglasemalt ja väiksemad kiiremini. Sügisel on tore osta põnevate viljade või ilusa sügisvärvusega taimi, konteinertaimedel avaldub nende sügisvärvus varem ja eredamalt.

Heitlehiseid paljasjuurseid taimi hakatakse üles võtma ja istutama alles siis, kui nad on lehed langetanud ja puhkeolekusse jõudnud ega ole juurte kuivamise ohtu. Neist heki istutamiseks on seega aega kindlasti oktoobri lõpuni ja kõik ettevalmistustööd jõuab enne korralikult ära teha. Kui istikute juured tunduvad kuivad, pange nad enne istutamist kuni 24 tunniks vette. Pärast istutamist lõigake lehtpõõsahekk 1/3–1/2 ulatuses tagasi, siis ei jää hekk alt hõredaks.

Viljapuude ja marjapõõsaste nõuistikuid saab istutada, kuni maa on sula. Viljapuuistikute valik ja hind võivad sügisel küll paremad olla, kuid sügisel istutatud puid ohustavad peale pakase veel hiired ja jänesedki. Seepärast soovitab Jaan Kivistik oma «Puuviljaaedniku istutusraamatus» viljapuude istutamise kevadeks jätta. Sõstrad, karusmarjad ja vaarikad on aga parem istutada oktoobris.

Ostke ainult terveid taimi

Vaadake soovitud taimed enne ostmist hoolega üle. Haiget taime ei maksa koju tuua. Kahtlusi võiks äratada näiteks taime liiga kahvatu või muidu kummaline värvitoon, selline taim ei pruugi kasvama minna või jääb kauaks põdema. Ka see, kui lehed on kummaliselt tumerohelised, on halb märk, sest üleväetamisest liiga lopsakas, suurte ja puitumata aastakasvudega taim on talveõrn.

Kui lehed on haiglaselt kollakad, neil on jahujas kirme või imelikud laigud ja plekid või kuivanud leheservad, siis on puu või põõsas ilmselt haige. Kui elupuul on võra sees palju kollakat tooni või kadaka alumistel okstel palju pruune okkaid, siis võib tegu olla seenhaigusega. Seegi, kui muld on potis ilusasti niiske, kuid taim paistab närbunud, võib vihjata seenhaigusele.

Liigutage taimede lehti ja vaadake nende alumisele küljele, muidu võite aeda tuua lehetäid, kärsakad jt kahjurid.

Uurige taime potti ja vaadake, kas juurepall mahub sinna ikka ära või pole juurtel seal enam mingit hingamisruumi. Kahtlane on lugu kindlasti siis, kui umbes meetrine taim kasvab ikka väikeses potis. Sellist taime ei maksa osta. Vaadake ka poti alla: kui juured juba aukudest välja kasvavad, siis on pott neil väikeseks jäänud. Tihkelt kokku keerdunud juuri tuleb enne istutamist harutada ja kärpida ja see võib taime jälle põdema panna. Ostmata jätke sellisedki taimepotid, mille pinnal on vohama hakanud maksasammal, seda ei tasu koos soovitud taimega oma aeda tuua.

Populaarne

Tagasi üles