Harilik kuldvits aitab põletiku vastu

Harilikku kuldvitsa võib kohata hõredamates kuivades metsades ja metsaservas, puisniidul, nõlvakutel, mere ääres. Palju on teda noortel raiesmikel. Foto: Wikipedia

Harilik kuldvits (Solidago virgaurea) on püstine, haruneva ladvaga taim, mille harud on kõik kaetud kollaste liitkorvõisikutega. Alumised lehed on munajad, ülemised piklikud või süstjad, taime kõrgus 60–120 cm. Kuldvits on mitmeaastane taim, kasvab üksikuna või puhmastena.

Teda võib kohata hõredamates kuivades metsades ja metsaservas, puisniidul, nõlvakutel, mere ääres. Palju on teda noortel raiesmikel, kus kasvab suurte puhmastena ja muudab raiesmiku kollaseks.

Mitte segi ajada ristirohuga

Kuldvitsal on omapärane terav lõhn, mille järgi selle ära tunned. Kuigi raiesmikelt kaob kuldvits suhteliselt kiiresti, kui need täis kasvavad, jääb mõni ikka püsima. Minul on aeda tulnud arvatavasti seemnetega mitu põõsast ja kõik on jäänud ilusasti kasvama. Korjates tasub olla tähelepanelik, sest kuldvitsaga sarnaneb ka ristirohi (mürgine taim!). Lehed ja taim on siiski erinevad. Kuldvitsa alumised lehed on munajad, ristirohul lõhistunud. Kui täpselt ei tea, uurige internetist ja raamatutest pilte ning tutvuge kuldvitsaga botaanikaaedades ja ravimtaimeaedades. Ka RMK loodusteabepunktides on teadjad inimesed.

Õite korjamine ja kuivatamine

Kuldvits õitseb juuli keskpaigast augustini. Aga septembriski võib üksikuid taimi veel seenemetsas käies kohata. Sel aastal on suvi hilisem ja kuldvits õitseb veel. Kogutakse õitsemise alguses. Kui ladvaõied on õitsenud (närbunud õied muutuvad tumedaks), siis saab kõrvalharudest ja altpoolt koguda puhkevaid õisi. Äraõitsenud õied muutuvad kuivatades vatiks, tasub koguda puhkema hakkavate õitega varsi. Värskelt puhkenud taimedel lõigatakse ladvaosa 15–20 cm maha, eemaldatakse jämedamad varred ja kuivatatakse.

Kuivatatakse 35–40 kraadi juures, kas siis raami peal soojas ruumis, toidukuivatis või saunalaval. Taim pole liiga pirtsakas, aga säilitada tasub seda ikka kinnises purgis ja pimedas. Droog, mille saame, on omapärase lõhnaga ja valkjaskollane.

Kasutamine ja toime

Kuldvitsas on saponiine, eeterlikke õlisid, flavonoide, parkaineid, glükosiide, mõruaineid. Need kõik annavad hea põletikuvastase, puhastava ja uriinieritust soodustava toime.

Kuldvits on hea mikroobide hävitaja põies, neerus, maksas, sapis ja limaskestades. Teda kasutatakse ka tursete, vesitõve, neerukivide ja -liiva korral. Kuldvitsatee aitab ka reuma ja podagra, kopsutuberkoloosi, bronhiaalastma ja skrofuloosi korral. Suulimaskesta põletike, soori ja angiini puhul on kasutatud kuldvitsatõmmist suu loputamiseks ja kuristamiseks. Haavade, paisete ja furunklite korral on kasutatud seda kompressi ja mähistena. Samuti on kompresse kasutatud luumurdude korral.

Kuldvits sarnaneb toimelt arnikaga, mida Eestis looduslikult ei kasva. Mõnel pool on kuldvitsa nimetatudki metsarnikaks. Kuldvitsal on veel krampe ja valu leevendav toime, näiteks sapiteede-, neeru- ja põiepõletiku korral. Teed on joodud ka kõhulahtisuse vastu. Veel on peetud teda meestepunaks, kuna see toimib hästi eesnäärme põletike ja suurenemise vastu.

Täpsemalt

Metskuldvitsa võib kasutada eraldi, eriti kui on vaja puhastada lümfisüsteemi või ravida põletikke. Siis tarvitatakse seda 7–10päevase kuurina.

1 sl kuiva taimepuru valada üle kuuma veega, lasta tõmmata 10–15 minutit. Kurnata ja juua. Kui kuldvitsa kasutada maksa- ja sapiteede põletike korral, siis tuleb tõmmist juua 30 minutit enne sööki. Kui seda kasutada loputamiseks või kuristamiseks, tuleb lasta tõmmata, kuni tee on jahtunud, kurnata ja kasutada.

Euroopas kasutatakse ravimtaimena ka kanada kuldvitsa, mis meil aias ilutaimena kasvab. Selle toime pole siiski nii tugev kui metsas kasvaval kuldvitsal.

Kel vähegi metsa asja, tasub sealt kuldvitsa kaasa korjata. Tegu on hea toimega väärt ravimtaimega.